Meie lugu algas nii oli ilus 20-nda mai päev oli juba valudes piinelnud terve öö! Olin veel nii hull julge et läksime koos mehega maale ise valudes piineldes, tuhude vahe oli küll 5 minutit! Aga tuhud olid nii ebaregulaarsed, et ei tundnud veel et nüüd peaks minema suutsin veel õhtuni nalja teha! Pidime siis õhtu poole kaheksase bussiga koju minema, no eks me siis läksime!
Kodus veel mehele ütlesin mis me sinna haiglasse ikka kiirustame aega ju on! Aga me siis koos läksime üheksam paiku õhtul, muidugi veel jala! Õnneks ei ole haila meie kodust väga kaugel 500m aga meie löksime sinna ligi 40 minutit! Nagu ikka kohale jõudes pandi aparaadid külge ja viidi sünnitus tuppa! Seal ma siis kannatasin terve öö, mees oli toeks! Kuna mingit sünnitust tegevust ei toimunud siis tegi arst hommikul kell kuusloote koti katki ja ütles et ootame nüüd ja vaatame mis edasi saab! Valud olid küll juba 3-me minutiliste vahedega aga emakakael ei avanenud! Tehti kiire otsus, erakorralise keisri kasuks! Terve keisrilõike ajal olin ma ärkvel kuna tehti epiduraal!
Siis saabus see hetk kus sündis mu tütar hommikul kell 07.07! Kusjuures ma ei teadnud lapse sugu! Hiljem Intesiiv ravis sain ka teada Lapse kaalu ja pikkuse milleks oli 50 cm ja 3,080kg! Magasin ma intensiivravis kuni kella kaheni! See järel tõusin püsti ja küsisin oma ämmaemandalt kas me lapsega tavapalatisse ei saaks! Muidugi ka lubati! Lapsega koos olles unustasin kogu selle valu ja ka kõik muu! Mees oli muidugi ka kogu selle aja minuga! 22 Mai lasti meid ka koju!
marike