Ameerika Ühendriikides lõpeb umbes üks rasedus iga 160 kohta surnultsünniga. Kuigi sugugi mitte harv nähtus, räägitakse vaikselt sündinud lastest väga vähe. Samas on teada, et üsas elu kaotanud lapse vanematel on kergem leinata ja eluga edasi minna, kui nendega juhtunut ei vaikita maha, vaid sellest räägitakse kui igas teises vanuses lapse kaotusest. Et tendentsi muuta, on The New York Times kokku kogunud ja avaldanud kümnete vanemate ülestähendused.
"Ma tahan, et minu käest küsitaks Abrahami kohta. Ma võin nutma hakata, aga sellest pole midagi. Ma võin ka mitte nutta. Mu südamele teeb tema meenutamine suurt rõõmu. Ma kujutan ette kuidas ta on viieaastane ja mõtlen milline inimene ta siis oleks," kirjutab üks ema.
Surnud lapse sünnitanud emade sõnul ei ole vaikselt sündinud lihtsalt ilus termin, vaid need sõnad illustreerivad ka haudvaikust, mis tavapärase lapse nutu, arstide sigina-sagida ja lähedaste jutuvadina asemel palatis pärast lapse sündi tekib.
"Vaikuse tõttu tundsin ma justkui inimesed minu ümber teeskleksid, nagu mu tütar poleks kunagi eksisteerinud," kirjutab teine ema. "Minu tütar loeb. Tema lugu tähendab midagi. Ta on armastatud."
"Mida ma tegelikult vajan, on et inimesed mõistaksid - kuigi ta ei ole hinganud sõõmugi õhku, elas ta, ja tema hing puudutas meid tugevalt. Me kohtusime oma pojaga paariks tunniks, ja ta oli imeilus. Just seepärast teeb mulle väga haiget, kui inimesed justkui minimeerivad tema elu, või veelgi hullem - kaovad meie elust, sest nad ei tea kuidas reageerida. Parim, mida keegi meie aitamiseks teha saab, on lausuda mu poja nime nii tihti kui võimalik ja mitte karta juhtunut jutuks tuua," arvab kolmas.
"Ma olen igavesti tänulik arstile, kes nuttis samal ajal kui ta minu surnud last vastu võttis," meenutab neljas.
Kui meel vastu peab, siis haara salvrätikarp ja loe vanemate südamlikke meenutusi ning austusavaldusi oma mitte iialgi ilmavalgust näinud lastele SIIN.
"Ja teistele, keda ootab ees sedasorti kaotus - teil on minu lõppematu kaastunne," lõpetab vaikselt sündinud lapse ema oma loo.
