Ma tõesti üritan nautida ning me kasutame absoluutselt
iga võimalust kusagil käimiseks - vähemalt korra kuus oleme
siiani kinos käinud, novembris plaanis nüüd ka teatrisse
jõuda ja lisaks sellele algab ka PÖFFi aeg. 😀 Samuti
planeerime ka ühte 3h Spa külastust, kuna igatsen vannis
käimist ja lihtsalt vees ligunemise võimalust. 😀
Samamoodi ma väga üritan ka pühata ja magada igal
võimalusel, kuid kahjuks on mul bioloogiliste iseärasuste
tõttu kõik venimisvalud märksa suuremad, kui nö
tavarasedatel. Varem magasin tõesti vaid mõned tunnid öö
jooksul, nüüd olen hakanud üritama oma und jälgida ning
rohkem magada - sest kummalisel kombel, mida rohkem ennast
jälgida, seda paremini minema hakkab 😀 Viimastel päevadel
tunnen end juba väga hästi ning ma tõesti loodan, et seda
aega veel jätkub - mitte nii, nagu üks naistearst mulle
ütles, et oleks vägagi tavaline, kui ma juba 35n
sünnitaksin. 😀
Aga aitäh Sulle ilusate sõnade ja nõu
eest, Stina 😀
Kuigi lõpp on nii füüsiliselt kui vaimselt raske, on see
ka maru ilus. Vähemalt nüüd tagasi mõeldes tundub see aeg
ilus. Sa veel ei taju seda ilmselt, seda hakkad mõistma
alles pärast, aga praegu on sul tõeline SINU aeg. Kasuta
neid viimaseid nädalaid iseendasse vaatamiseks. Kui pisike
maailma ime ilmavalgust näeb, hakkab kogu sinu maailm tema
ümber tiirlema. Siis vahel õhtul mõte turgatab, mida kõike
oleks võinud teha... 😀 Käi kinos, sõbrannadega kohvikus,
ujumas, loe raamatuid, lahenda ristsõnud vms, mis iganes
sulle meeldib teha. Naudi neid tegevusi veel, kuniks jõuad.
On üsna tõenäoline, et varsti on sellisteks lihtsateks
asjadeks raske aega leida.
Ja kuigi mulle endale üldse
ei meeldinud, kui keegi jälle targutas, et puhka ja maga nii
kuis saad, siis olles nüüd neli kuud pisikest kasvatanud,
pean tõdema, et oleks võinud vist tõesti rohkem puhata 😛
Niivõrd-kuivõrd see veel võimalik sul on..
Väga ilus
kõht, väga ilus emme 😀 Jaksu!