Meil on siinpool maakera suvi täies hoos ja viimased nädalad on temperatuur olnud ööpäevaringselt 30-40 kraadi vahel. Mis tähendab rasedale sisuliselt sellist tunnet, nagu keegi oleks sauna maksimumini kütnud ja siis sind sinna luku taha jätnud. Nädalateks. Uuh!
Päeval tänaval käimisest olen ma üldse loobunud, sest et pilt kipub lihtsalt eest ära kaduma. See tähendab, et poest süüa tuua ei saa ja kõike peab toimetama kas öösiti või abikaasa vahendusel. Voodist välisukseni kõndimine võtab palavuse tõttu juba jalad nii nõrgaks, et peab uksepiidalt tuge otsima. No lihtsalt ei saa hakkama! Jõud kaob ära. Öösiti magamiseks olen välja arendanud järgmise strateegia: käia iga paari tunni tagant jääkülma dushi all (juuksed ja kõik), kasta ka saunalina läbimärjaks, seejärel hõõruda keha piparmündiõliga kokku (see hakkab umbes 15 minuti jooksul nahal külmetama ja kirvendama), ning siis kogu see tilkuv krempel voodisse toimetada. Madratsi märjaks tegemise pärast pole vaja muretseda, sest kuumusega kuivab see mõne minutiga. Läbimärg saunalina ümber mässida ning ventilaator tööle. Elagu! Kui selg väga ei valuta ja pea parajasti ei sügele, on võimalus paar täit tundi und saada.
Päeval käin iga tunni tagant külma dushi all ja vedelen võimalikult palju katusebasseinis. Õigemini ei vedele, sest see tähendaks tulivihase päikese enesele ligi laskmist, vaid ma püüan varjuosa pidi ujuda ja varjulistes nurkades vesiaeroobikat harrastada. See on täitsa uskumatu, kui palju see enese jahedas kohas liigutamine hilisema olemise paremaks teeb! Meel on hulga rõõmsam ja jälle on jõudu, et kuumusega edasi madistada.
Peale basseinis käimist hakkab näonahk millegipärast alati jubedalt kipitama, täitsa nagu oleks sinna hapet peale valanud. Ma ei ole siiani veel jälile saanud, kas see on sellest, et kuum päike ikkagi nahani jõuab, või kloorist või millestki muust. Raseduse värk, mõtlen ma.
Paar korda on viimaste päevade jooksul mul ka toonuseid esinenud. Küll üpris kerged olid need mõlemal korral, aga kummaline ikkagi, kui kõht järsku ainult ühelt poolt palli tõmbab, nagu tulnukas oleks kõhus! Siis olen püüdnud rahulikult hingata ja väga kiiresti on need jälle üle läinud. Tundub, et tekivad sellest, kui liiga kaua ühes asendis vedeleda või siis liiga intensiivselt liigutada. Püüan oma basseinitrenni ka rohkem hingamisele suunata ja peale igat harjutust kehale puhke- ja lõdvestusaega anda.
Järgmisel nädalal on mul jälle üle pika aja arsti külastus, hurraa! Viimasest korrast oleks juba nagu terve sajand möödas, ma tahan juba põnevusega teada, kas kõik on ikka ilusti kasvanud nii nagu peab ja kas arstil on ehk mu nahaprobleemidele ka mingeid lahendusi välja pakkuda. Igal juhul tunnen ma end hoolimata tapvast suvekuumast emotsionaalses mõttes rõõmsamini, kui siiani kõigi ülejäänud kuude peale kokku!
