Algusest peale on kahtlustatud, et lapseootel naised võivad olla koroonaviiruse riskirühmas - st põdeda seda haigust keskmisest raskemalt. Seetõttu alustati kiiresti ka rasedate vaktsineerimisega. Kui paljud kahtlesid, kas see oli ikka õige samm, siis tänaseks on üsna palju kinnitust, et oli küll.
Nimelt põhjustab deltatüvi rasedatel palju komplikatsioone - ema põeb raskelt ja vajab suurema tõenäosusega intensiivravi, vahendab Eesti Päevaleht uusimat infot sel teemal. Koroonat põdedes tekivad platsentas põletikulised muutused ja trombid platsenta veresoontes, mistõttu halveneb loote hapnikuvarustus. „Nii raskeid haigeid pole meil aastaid olnud. Tuleb keerulisi otsuseid teha ehk valida, kas ja millal rasedus lõpetada,” sõnas TÜ kliinikumi naistearst Made Laanpere ajalehele.
Koroonaviiruse deltatüve põdemine tõstab märkimisväärselt enneaegse sünnituse riski. Praegused andmed näitavad, et raseduse ajal põetud koroonahaigus suurendab enneaegse sünnituse riski keskmiselt 40%. Suremus on koroonaga sünnitajate beebidel umbes 7%.
Maailma parimal tasemel rasedus- ja sünnitusmeditsiiniga Eestis on näitajad pisut leebemad, aga ikkagi väga selged. Pelgulinna sünnitusmajas on enneaegseid sünde üldiselt 5%, koroonapositiivsetel aga 12,5% - tõus üle kahe korra, lisaks on üks loode üsas surnud. ITK-s on koroonapositiivsetest enneaegselt sünnitanud 8,3%, üks loode on üsas surnud.
Seetõttu soovitavad kõik haiglad rasedatel end kindlasti vaktsineerida. See oluliselt leevendab koroonaviiruse kulgu. Samas ei ole täna ei andmeid ega ka praktikas juhtumeid, kus vaktsineerimine oleks rasedale või beebile kuidagi kahjulik.
