Tänapäeval teavad enamik lapseootel naisi, et füüsiline aktiivsus raseduse ajal on kasulik. Kuid kui asi läheb detailsemaks ( Kas kõhulihaseid tohib treenida? Kas ma pean jooksmisega lõpparve tegema? Kas ma peaksin pulssi madalal hoidma? ), hoiavad müüdid ja valearusaamad naisi tagasi. Siin on teile viis rasedusaegset treeningut puudutavat müüti.
Müüt: Kui sa enne rasedust trenni ei teinud, ei ole praegu õige aeg alustada.
Tegelikkus: Rasedus on ideaalne aeg trenni tegemiseks. Kusagil meditsiinilises kirjanduses ei ole öeldud, et mõõdukas liigutamine ( näiteks jalutamine) on ohtlik ja kahjustab rasedat naist ja loodet, kirjutab fitpregnancy.
Tegelik oht on justnimelt madal füüsiline aktiivsus. See viib liigse kaalutõusu, kõrge vererõhu, valude, suurema keiserlõike riski ja rasedusaegse diabeedini. Umbes 70-80% naistest, kellel on raseduaegne diabeet, areneb hiljem välja II tüübi diabeet. Uuring näitab, et ka nende lastel on hiljem suurem tõenäosus ülekaaluliseks muutuda ja diabeeti jääda.
Kui sul just ei ole meditsiinilisi vastunäidustusi, on soovituslik iga päev vähemalt 30-60 minutit jalutada. Kui sa soovid, võid rohkem ja lühemaid jalutuskäike teha.
Müüt: Rasedusaegne jõutrenn põhjustab liigese vigastusi
Tegelikkus: See, et hormoonid muudavad naise liigesed raseduse ajal sünnituseks ettevalmistumiseks pehmemaks, on tõsi. 2011 aastal Georgia osariigis läbi viidud uuring leidis, et madala ja keskmise intensiivsusega trenn on ohutu ja isegi soovituslik. See, et raseduse ajal on oht liigeseid vigastada suurem, on teoreetiline.
Uuring jälgis 12 nädalat 32 naist, kes olid 21-25 nädalat rasedad. Nad tegid 2 korda nädalas trenni, suurendades uuringu jooksul raskusi keskmiselt 36%. Kellegil nendest ei esinenud vigastusi. Esimestel nädalatel, kui naised õppisid harjutuste ajal õigesti hingama, esines umbes tosin kaebust pearingluse, peavalu ja vaagnaluu valude kohta. Naiste vererõhk ei tõusnud - seda ei treeningu ajal ega terve uuringu jooksul.
Siiski, intensiivne trenn võib vererõhku tõsta ja on oluline hoiduda üle pingutamast.
Rasedad ja algajad treenijad peaksid enne alustamist treeneriga konsulteerima.
Müüt: Kui sa oled sportlik, peaksid siiski treeningute intensiivsust kõvasti tagasi tõmbama
Tegelikkus: Keegi ei soovita rasedatel sprintjooksu teha, aga kuni sa ennast hästi tunned ja arst lubab, võid enda treeninguid jätkata. Kui probleeme ei esine, võib naine ka intensiivsemate treeningutega jätkata, aga ta peaks seda kindlasti arsti järelvalve all ja nõusolekul tegema.
Raseduse alguses võib kehatemperatuuri tõus lootele kahjulik olla, seega tarbi treeningu ajal piisavalt ja ära tee trenni õues palaval ajal. Väldi nii intensiivset hingeldamist, et sa ei saa rääkida.
Müüt: Jooksmine on raseduse ajal ohtlik
Tegelikkus: Sa ei saa oma last "lahti" raputada. Ta ujub sinu sörgi ajal rahulikult lootevees. Kui su liigesed endast tunda ei anna, võid jooksmisega jätkata.
Mõned jooksjad suudavad selle spordialaga veel päris mitu raseduskuud jätkata, aga lõpuks peavad ka olümpiavõitjad ebamugavuse tõttu teiste spordialadega tegelema hakkama.
Müüt: Raseduse ajal ei tohiks kõhulihaste harjutusi teha
Tegelikkus: Tõsi, esimesel trimestril ei tohiks istesse tõuse ( või mõningaid muid harjutusi) teha. Sinu kasvav emakas võib selili olles suure veresoone, mis südamesse verd tagasi pumpab, kinni pigistada ja see võib sul pea ringi käima panna või sind iiveldama ajada. Umbes 10% protsenti naistest tunneb selle tõttu iiveldust, aga milleks sa peaksid istesse tõuse proovima ja testima, kas sind ajab see iiveldama, kui on palju võimalusi ka seistes või põlvitades kõhulihaste harjutusi teha?
Seistes toimi järgnevalt: hinga välja ja tõmba enda naba selgroole lähemale. Justkui üritaksid kõhtu sisse tõmmata, et veidi kitsaste pükste nööp kinni mahuks.
Rasedusaegseid treeninguid andev treener Sara Haley tegi toenglamangu harjutusi kuni päevani, mil ta sünnitama läks. "Viimasel paaril tunnil, kui ma pressima pidin, olin ma oma treenitud kerelihaste eest tänulik."
