Eestis sünnib praegu mitmikke rohkem kui kunagi varem. Sama tendents on märgatav ka mujal maailmas. Miks see nii on?
Statistikaameti andmeil sündis 1970ndatel ja 1980ndatel Eestis mitmikuid vähem kui sajal sünnitusel iga 1000 sünnituse kohta. 1990ndatel tõusis see näitaja saja ligi ja on sellest peale olnud tõusuteel. Praegu sünnib mitmikuid 160-170 sünnitusel iga 1000 sünnituse kohta.
Kusjuures kõrge oli mitmikesünnituste hulk ka 1930ndate kandis.
USA-s võib jälgida sarnast statistikat, vahendab verywellfamily: kui 1980ndatel sündis kaksikuna üks beebi 53st, siis 2009. aastaks juba üks beebi 30st.
Miks kaksikuid üha enam sünnib, võib spekuleerida. Esimene ja ilmselt peamine põhjus on see, et naised sünnitavad üha hilisemas eas ja see suurendab mitmike eostamise tõenäosust. Naistel on alati olnud vanemas eas kordades suurem tõenäosus kaksikud sünnitada, nüüd on lihtsalt vanemas eas sünnitajaid rohkem kui varem.
Muide, kaksikute sünni tõenäosust tõstab ka ema ülekaalulisus, kuid tänapäeval on ülekaalulisi inimesi rohkem kui kunagi varem. Ülekaalulisus suurendab just kahemunakaksikute sünni tõenäosust, identsete kaksikute sündimise tõenäosust see ei suurenda.
Järgmine oluline tegur - paljud paarid saavad tänapäeval viljatusravi, mis aga suurendab kaksikute sündimise tõenäosust. Muidugi suurendab mitmikute saamise tõenäosust IVF-i teel rohkem kui ühe embrüo korraga siirdamine, kuid lisaks sellele ka naise viljakust stimuleerivate ravimite võtmine, mille tõttu võib ühes kuus vabaneda üle ühe munaraku.
Kaksikuid sünnib statistiliselt kõige enam mustanahalistele naistele, teiseks valgetele, vähem asiaatidele. See on põhjus, miks maailmas enim kaksikuid sünnib siiski Kesk-Aafrika regioonis, kuigi seal ei ole suur sünnitajate vanus, kehakaal ega ka viljatusravi osakaal.
Kas Sulle tundub ka, et mitmikuid on tänapäeval üha enam?
