Isegi kui rahval õnnestuks Põlva ja Valga haiglate nõukogude meelt muuta ja sünnitusosakondi tänavu ei suletaks, pole võidurõõmuks põhjust, sest haigekassa oma otsusest ei taganeks ning väikehaiglatele sünnitusosakondade säilitamiseks hädavajalikku lisaraha maksma ei hakka, vahendab Postimees.
Täna arutati Tartus Valga haigla sünnitusosakonna saatuse üle ja otsustati see 1. juulist sulgeda. Juba varasemalt sündis otsus Põlva haigla sünnitusosakond sulgeda, kohalike elanike survel lükati sulgemine edasi 1. oktoobri peale.
Pressikonverentsil kummutasid Tartu Ülikooli kliinikumi esindajad hirme, nagu ei jaguks Tartus Põlva ja Valga sünnitajatele ruumi. Kliinikumi sünnitusosakonna juhi Helle Karro sõnul on neil ööpäevas keskmiselt 7–8 sünnitust ning valves on kolm-neli ämmaemandat. Ka jagub Karro sõnul üldjuhul kõigile soovijatele Tartus perepalateid. Aastas on kliinikumis umbes 2400 sünnitust, kuid osakond on projekteeritud 3000 sünnituse vastuvõtuks.
Juba praegu sünnitavad väga paljud Põlvamaa ja Valgamaa naised mujal ning näiteks juulikuus on Valga sünnitusosakond juba mitu aastat suletud olnud, kuid kliinikum on ka siis hästi hakkama saanud.
Ka ei tasu karta, et massiliselt lapsi hakkaks sündima teel haiglasse. Kui 1990. aastate alguses sündis n-ö teel haiglasse 0,2 protsenti lastest, siis mullu oli see näitaja 0,1 protsenti, kuigi vahepeal on suletud kuus sünnitusosakonda. Paljudes Eesti linnades, nt Haapsalus, pole sünnitusosakonda juba aastaid lähemal kui 100 km.
Raseduse jälgimine, sünnitusjärgne jälgimine ja perekool jätkuvad Põlva- ja Valgamaal kohapeal.
