Kuna emaka kokkutõmbed on tavaliselt märgiks peatselt algavast sünnitustegevusest, võib neid vaadelda kui hoiatavat märki, rohelist tuld sünnituseks või märguannet uurimaks partnerilt, kas beebivoodi on juba kokku pandud.
Ometigi ei tähenda kokkutõmmete tundmine enne sünnituseks määratud tähtaega seda, et beebi sooviks end oma üsasse seatud peatuspaigast varakult välja registreerida. Mida sa peaksid teadma emaka kokkutõmmetest - ükskõik millal need endast märku annavad:
Kokkutõmbed raseduse alguses
Kokkutõmbeid võid sa tunda juba raseduse esimesel trimestril, mil su keha rasedusega kohaneb. Kokkutõmbeid võivad põhjustada nii emakat ümbritsevate sidemete venimine kui ka vedelikupuudus, kõhukinnisus ja gaasivalud. Kui kokkutõmmetega kaasneb ka määrimine, veritsus ja/või kõhuvalu, tuleks kindlasti konsulteerida arstiga tegemaks kindlaks, et tegu pole emakavälise raseduse või raseduse peetumisega.
Kontrolli end ise
Kuigi on palju asju, mille jaoks vajad sa professionaalide abi (näiteks ultraheli), saad sa siiski ka ise kindlaks teha kas tuntav sensatsioon tähendab tõesti kokkutõmbeid: heida selili ja aseta käsi kõhul oma emakale. Kui kogu su emakas on krampi tõmbumise ajal kõva, on tõenäoliselt tegu kokkutõmbega. Kui see on kõva vaid ühest kohast ja teistest pehme, viitab see ilmselt lihtsalt loote ringi liikumisele.
Enneaegsed kokkutõmbed
Paljud kokkutõmbed, mis leiavad aset pärast 34.rasedusnädalat on juhuslikud ja ebaregulaarsed: neid tuntakse ka Braxton-Hicks kokkutõmmetena. Kui need leiavad regulaarselt aset iga kümne või vähema minuti tagant, võib tegu olla enneaegse sünnitusega. Anna kõikidest säärastest kokkutõmmetest teada oma arstile või ämmaemandale, et nad saaksid kindlaks teha, millega täpselt tegu on.
Rahustavad toimingud
Kui sinu poolt tuntavad kokkutõmbed pole regulaarsed ja ei hoiata sind enneaegse sünnituse eest, ürita neid vaigistada palju vett juues, sooja vanni minnes, oma põit tühjendades ja rütmiliselt hingates.
Vahekorrast tingitud kokkutõmbed
Normaalse, komplikatsioonideta raseduse puhul ei tõsta orgasmid (vahekorrata või ilma) riski enneaegseks sünnituseks. Samuti ei pruugi vahekorras olemine sünnitustegevust alustada ka siis kui su tähtaeg juba läheneb.
Lähenedes tähtajale
Kuigi sul pole vajadust end pidevalt stopperiga mõõta nagu olümpiavõitja Usain Bolt 100-meetri joonel, oleks siiski parem kui sina või su partner märgiksite üles kokkutõmmete kestvuse ja vahe (mõõda ühe kokkutõmbe algusest järgmiseni). Kas need kokkutõmbed on regulaarsed, väikeste vahedega ja sedavõrd valusad, et nende ajal on kõndimine keeruline (erinevalt pisikestest valuaistingutest)? Sa oled aktiivses sünnitusfaasis, kui su kokkutõmbed kestavad umbkaudu minuti ja tulevad regulaarselt vähemalt iga viie minuti tagant.
Kui kokkutõmbed muudavad su olemise väga ebamugavaks või sa elad haiglast kaugel, võib su arst/ämmaemand soovitada sul juba varakult kohale tulla. Mitteaktiivses faasis kontrollitakse su avatust vähemalt iga kuue tunni tagant.
Märkus veritsuse kohta
Veritsemine, kõkkutõmmetega või ilma, väärib alati arsti või ämmaemandaga konsulteerimist. See ei tähenda, et veritsus annaks ilmtingimata märku halvimast. Näiteks on eriti esimese trimestri ajal tavapärane kogeda vähest erkpunast veritsust pärast vahekorras olemist. Seda põhjustavad emakakaelal olevad kapillaarid, mis raseduse ajal paisuvad ning ärrituse korral lõhkevad.
Määrimine ja kokkutõmbed võivad niisiis olla täiesti tavalised rasedussümptomid, kuid viidata ka sellele, et midagi on valesti. Kui muretsed, märka oma keha signaale ja usalda oma sisetunnet!
Allikas: fitpregnancy.com
Kas ka Sina oled raseduse ajal tundnud emaka kokkutõmbeid? Kuidas oled aru saanud, et tegu on Braxton-Hicks kokkutõmmete, mitte sünnitustegevusega?
