Postimehe "Meie Eesti" rubriigis pakutakse sünnitusmajade sulgemise ajastul välja alternatiiv: sünnituskodude loomine.
Mitmel pool maailmas on lisaks haiglate juures tegutsevatele sünnitusosakondadele olemas ka sünnituskodud või ämmaemandusabi osakonnad, kus naist toetavad arstide asemel ainult ämmaemandad.
Praegu sünnitavad Eesti naised valdavalt haiglas. Kuna sünnitusosakondade mehitamine lisaks ämmaemandatele ka günekoloogide, lastearstide, anestesioloogidega on väga kallis, koondub sünnitamine suurlinnadesse ning kodulähedases kohas sünnitada paljud naised ei saagi.
Samas ligi kolmandik naistest sünnituse jooksul arstiabi ei vaja. Terve raseduse ja sünnituse jälgimise ja juhtimisega saavad ämmaemandad iseseisvalt hakkama. Lahenduseks olekski kohalike ämmaemanduskeskuste, sünnituskodude loomine. Näiteks: ämmaemand läheks sinna kohale väljakutse peale, võtaks lapse vastu, jälgiks last ja ema kuus tundi ning siis läheks pere koju. Mujal maailmas on selline praktika osutunud nii kulutõhusaks kui ka turvaliseks ja heaks lahenduseks emale-beebile.
Kui haiglas lähenetakse rasedusele ja sünnitusele kliiniliselt, keskendutakse ravimisele ja riskide hindamisele, siis ämmaemandad võtavad sünnitust bioloogilise-psühholoogilise sündmusena, millel on omad sotsiaalsed ja kultuurilised tavad. Ämmaemandad jälgiksid naisi ja beebisid ka sünnitusjärgselt, aitaksid imetamisprobleemide ja emamasenduse korral.
(Allikad: artiklid "Sünnituskodu toob abi lähemale", "Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja", "Las naised sünnitavad, aga kus?")
Kas Sinule meeldiks sünnitada kohalikus sünnituskodus?
