Vestlused lapsega aitavad kujundada tema iseloomu. Mänguaeg on parim aeg õpetamiseks. Mida peaksid meeles pidama, et luua turvaline keskkond ja võimaldada lapsel leida oma peidetud anded?
Lapse jaoks on vanem autoriteet, mistõttu on tema toetus ülioluline. On žeste ja sõnu, mis julgustavad last edasi õppima ning loovad turvalise keskkonna.
Lapse toetamine mängu ajal
Vanemad sekkuvad sageli, kui tunnevad, et laps vajab abi. Me aitame neil trepist üles minna, sest tahame, et nad kõnniksid nagu meie, mitte neljakäpukil. Aitame neil süüa lusikaga, kuigi neil tuleb kätega söömine suurepäraselt välja, sest siis on meil vähem segadust koristada. Me tahame aidata neil ehitada klotsidest muljet avaldavaid ehitisi, mis on täpselt selliseid nagu karbil. Loomulikult peaks toetav vanem last aitama, kuid ei tasu muutuda n-ö helikopter-vanemaks ehk selliseks vanemaks, kes hõljub pidevalt lapse ümber ega anna talle vabadust. Mõnikord, näiteks mängu ajal, tasub lasta lapsel vaistu järgi vabalt tegutseda.
Pea meeles, et toetamine ja kontrollimine ei ole sama. Kui lastel kaob vabadus avatult uusi asju avastada, on nende loovus piiratud. Oluline on olla kohal ja kaasatud, aga ära püüa kogu aeg initsiatiivi üle võtta. Me peaksime lapsi kiitma nende omapärase lähenemise eest mängule, isegi kui see meenutab rohkem kaost. Las nad tegutsevad ja hoopis ühine nendega segaduse tekitamisel.
Vanemad mängivad koos lastega
Lapsega mängides pea meeles neid punkte.
-
Ole toetav – ütle alati lastele, et nad saavad sinu peale loota ja sa aitad neid.
-
Suhtle – mäng peaks olema ka koosveedetud aeg, seega pane telefon ära ja ehita koos lastega klotsidest maju. See pakub neile palju rõõmu.
-
Kiida lapsi – mitte ainult siis, kui nad ehitavad klotsidest täpselt samasuguse ehitise nagu on karbil, panevad pusle õigesti kokku või pingutavad väga kõvasti.
-
Ära võrdle lapsi õdede-vendade ega eakaaslastega – kui last võrreldakse pidevalt teistega, muutub ta ebakindlaks.
-
Ära kunagi keeldu rääkimast – mängimise ajal lapsega rääkimine on edu võti. Laps usaldab vanemaid, jagab nendega oma mõtteid ja seda, mis neid häirib. Kui tekib konflikt, on oluline alustada uut vestlust ja leida olukorrale lahendus.
Paljud täiskasvanueas esilekerkivad probleemid tulenevad lapsepõlvest. Laps õpib nii positiivset kui ka negatiivset käitumist vanematelt, sõpradelt ja sugulastelt. Iga vanema kohus on luua turvaline keskkond. Laps tunneb siis, et võib tiibu sirutada – tunda end mugavalt ja näidata loovust ning vanemad lapsed julgevad end vanematele avada ja rääkida neile oma kogemustest ning tunnetest.
