Mäng on lapse arenguks äärmiselt oluline. See ei ole lihtsalt aja veetmine lõbusal ja nauditaval viisil, vaid ka loomulik viis, kuidas laps omandab ümbritsevast maailmast teadmisi. „Mängu kaudu muutub õppimine nauditavaks,” ütleb hariduspsühholoogia vanemõppejõud Elena Hoicka. Mida saab laps õppida ja milliseid oskuseid arendada sel viisil?
Kui laps hommikul üles ärkab, on ta kohe valmis mängima. Ta võtab rõõmsalt oma lemmiku mängukaru, klotsid või nukud. Ta pole ju terve öö mänginud! Lapse esimesel eluaastal kasvab tema aju kolm korda suuremaks. Moodustuvad uued närviühendused ning laps omandab pidevalt uusi teadmisi ja vajab uusi kogemusi, mida on arenemiseks tarvis.
Üheaastaseks saades tahab ta veel rohkem mängida. Ta ei arenda sel viisil ainult uusi oskusi, vaid loob ka esimesi sotsiaalseid suhteid. Üha enam vajab laps enda kõrvale kaaslast, kes aitaks tal ehitada klotsidest aina kõrgemaid torne või veeretaks temaga palli.
LEGO® Play Welli aruande kohaselt, mis analüüsis ligi 13 000 vanemat ja last üheksast riigist, muudab mäng peresisese suhtluse paremaks ning tugevdab omavahelisi suhteid. Seda tõdes 95% vastanutest. Millised eelised on mängul veel?
Mäng aitab keha tundma õppida
Esimestel elukuudel „töötab” imik väga intensiivselt. Kuigi esemed kukuvad tema väikeste kohmakate käte vahelt maha, suudab laps oma pilgu suunata sellele, mis teda huvitab. Aja jooksul hakkab ta oma jalgadest kinni hoidma, asju ühest käest teise andma, tekki ära lükkama või lähedal asuvaid asju haarama. Need on esimesed katsed mänguks, mis õpetavad talle suurepäraselt kehatunnetust. Näiteks avastab laps, et ta saab end käte abil mänguasjadele lähemale tõmmata või ennast hoopis kõhuli keerata, et mänguasjadest paremat ülevaadet saada.
Mäng ja motoorika
Aja möödudes muutuvad kaootilised liigutused teadlikumaks. Lapse motoorika ehk võime teha tahtlikke liigutusi areneb pidevalt edasi. See etapp on kõige pikaajalisem. Lapsel kulub kuid, et õppida haarama, keerama, raputama või vajutama. Alguses on lapsel raske kõristist kinni haarata, kuid juba mõne aja pärast on ta valmis rohkemaks. Siis võiks lapsele anda vaht- või kummipalli. Enne kui jõuad märgata, ehitab sinu väikseke juba klotsidega. LEGO® DUPLO® klotsid on selleks suurepärased, kuna need on kaks korda suuremad kui traditsioonilised LEGO® klotsid. See tähendab, et need sobivad hästi väikestele kätele ja on täiesti ohutud juba pooleteiseaastasele lapsele!
Mäng stimuleerib meeli
Lisaks kompimismeelele arendab mäng ka nägemis- ja kuulmismeelt. Lapsel võiks olla erineva tekstuuriga mänguasju – nii pehmeid kui ka kõvasid. Erinevad kujundid aitavad lapsel paremini ja teadlikumalt ümbritsevat maailma tundma õppida. Kollast ümmargust palli saab võrrelda päikesega, punane klots on näiteks sama värvi nagu tomat. Umbes pooleteiseaastaselt hakkab laps tavaliselt tundma suurt huvi loomade vastu. Näiteks klotsidele joonistatud loomade abil on võimalik õppida loomade nimetusi või imiteerida loomade hääli. Kui laps on juba varajasest east alates ümbritsetud värviliste mänguasjadega, siis õpib ta kiiremini värve tundma.
Mängi ja õpi samal ajal
Tasub valida mänguasju, millel on tähed ja numbrid, näiteks LEGO® DUPLO® komplekt Numbrirong. Lapsel on väga lõbus ehitada värvilist rongi, õppides samal ajal numbreid. Numbrite 1–9 õppimine on sel moel talle puhas rõõm. Klotse saab jaotada näiteks gruppidesse ja rühmitada värvide kaupa. Nii õpib laps ka värve tundma. Sellisel viisil õppimine tuleb tulevikus kasuks. Lapsed õpivad kiiremini lugema ja kirjutama ning mõne aasta pärast juba liitma ja lahutama. „Kui lapsed õpivad mängu abil tähti või numbreid, saab see õppimisel täiendavaks stiimuliks, mis kannab vilja hilisemas elus, luues täiskasvanueas õppimisele positiivse lähenemise,” väidab psühholoog dr Elena Hoicka.
Mäng õpetab emotsioonidega toimetulekut
Isegi kui mänguaeg on parim aeg, peab laps seisma silmitsi väljakutsetega. Näiteks, kui üks klots ei sobi teisega kokku, peab laps selle üle mõtlema, olema kannatlik ja otsustama, millised klotsid tuleb torni ehitamiseks omavahel kokku panna. Kuigi sellised väljakutsed võivad tunduda tähtsusetud, on need tema jaoks suurepäraseks võimaluseks õppida, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Esiteks võib laps saada vihaseks ja visata eemale need klotsid, mis ehituseks ei sobinud. Aja möödudes saab ta aru, et viha ei aita. Ta peab leidma lahenduse. Väikesed käed teevad tööd, laps keskendub ja otsib lahendust. See õpetab talle, kuidas emotsioone kontrollida ja teha iseseisvaid otsuseid. Kui laps ehitab lõpuks sellise torni, nagu ta oli ette kujutanud, tugevdab see eduelamus tema enesekindlust ja enesehinnangut.
LEGO® Play Welli aruanne näitab, et kaheksa vastanut kümnest usuvad, et regulaarselt mängivad lapsed saavutavad paremaid õpitulemusi ning neil on tulevikus parem töö. Seega ei tohiks olla üllatus, et väikelaste haridus põhineb mängul.
