Uus teadusuuring näitab, et ka Eestis laialt kasutuses olevad aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimid, nt metüülfenidaat (Concerta, Medikinet) ei toimi ajus nii, nagu seni arvati. Varem eeldati, et need ravimid mõjutavad otseselt tähelepanu ja keskendumis juhtivaid ajupiirkondi, kuid tegelikult toimivad need peamiselt aju ärksuse ja tasusüsteemiga (dopamiiniga) seotud piirkondades.
Washingtoni Ülikooli teadlased analüüsisid ligi 6000 lapse ajukuvade andmeid. Funktsionaalse MRI abil võrreldi nende laste ajusid, kes olid uuringu teostamise päeval võtnud stimulante, nendega, kes ei olnud. Lisaks kinnitati katse tulemusi viie täiskasvanuga, kellele anti metüülfenidaati. Mõlema rühma puhul oli stimulantide võtmise puhul muutusi näha just aju ärksuse ja tasu keskustes mitte tähelepanukeskustes.
Teadlaste sõnul tähendab see, et tähelepanu ja keskendumine paranevad ATH ravimeid võttes vaid kaudse mõjuna – ravim muudab inimese ärksamaks ja paneb ülesanded tunduma ajule tasuvamad, mistõttu on lapsel lihtsam neile keskenduda. See aitab selgitada ka näiliselt paradoksaalset fakti, et stimulandid vähendavad ATH-ga lastel hüperaktiivsust. Kui tegevused ja ülesanded muutuvad ajule tasuvamaks, ei tunne laps vajadust pidevalt midagi muud otsida või ringi liikuda.
Uuring näitas ka, et kõige raskemate ATH sümptomitega lastel paranesid kognitiivsete testide tulemused ravimeid võttes kõige enam. Lisaks suutsid ravimid osaliselt kompenseerida unepuuduse mõju ajule ATH-ga lastel, kuid mitte neurotüüpilistel lastel. See on oluline, sest ATH-ga inimestel esineb sageli unehäireid. Samas hoiatavad teadlased, et ravim võib varjata unepuuduse negatiivseid mõjusid, kuigi pikaajalised terviseriskid jäävad alles.
Uuring avaldati teadusajakirjas Cell.
