Teadlased leidsid, et tasakaalustamata soolestiku mikrobioomiga lastel on tulevikus suurem tõenäosus rasvumiseks ja sellega seotud krooniliste haiguste tekkeks. Kehvavõitu mikrobioom on aga kiudainete vaese toidulaua tulemus. Paraku söövad just Eesti lapsed liiga vähe kiudaineid.
Soolestiku mikrobioomi moodustavad seedetraktis elavad mikroorganismid, peamiselt bakterid. Need osalevad toidu lagundamises ja ainevahetuses ning mõjutavad immuunsüsteemi tööd. Kehvavõitu mikrobioomi tulemuseks on seega kehvavõitu seedimine, ainevahetus ja nõrgem immuunsüsteem.
Tasakaalustatud mikrobioomi iseloomustab suur liigirikkus (palju erinevaid vajalikke baktereid) ja tihedam koostöö nende bakterite vahek. Tasakaalustamata mikrobioomis on aga vähem erinevaid bakteriliike ja nende omavaheline seotus on nõrgem.
Tasakaalustamata mikrobioomi esineb sagedamini lastel, kelle toit sisaldab vähem kiudaineid, sest kiudained on tervislikus mikroflooras elavatele vajalikele bakteritele toidulauaks.
Kiudaineid leidub köögiviljades, puuviljades, marjades, täisteraviljatoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Eesti laste toitumisandmed aga näitavad, et nii köögi- kui ka puuviljad jõuavad laste toidulauale liiga harva - ja mida vanemaks laps saab, seda harvem.
2022. aastal sõi iga päev köögivilju 32 protsenti Eesti 11–15-aastastest õpilastest ning puuvilju 37 protsenti. Mida vanemaks laps sai, seda enam vähenes köögiviljade ja puuviljade tarbimine.
Kui puuviljade söömises on Eesti lapsed teiste riikide lastega sarnases seisus, siis köögiviljade söömises jäävad meie lapsed pika puuga maha – 43 riigi seast oleme absoluutses lõpuotsas, 39. kohal.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
