Eesti esimese ja neljanda klassi õpilastest 30% on ülekaalulised, teavitab Tervise Arengu Instituut. Ülekaal kimbutab poisse rohkem kui tüdrukuid ning mida vanemaks laps saab, seda suurem ka liigne kehakaal.
Eesti osales 2019. aastal Euroopa kooliõpilaste seas läbiviidavas laste rasvumise seires (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI). Uuringu tulemused näitavad, et meie õpilastest on ülemäärase kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk.
Probleem suureneb koos vanusega: kui esimeses klassis on ülekaaluga õpilaste osakaal 27%, siis neljandas klassis juba 33%. Ülekaalulisi lapsi on rohkem maapiirkondades (alla 1000 elanikuga asulates 30–38%) ja vähem linnades (üle 10 000 elanikuga asulates 25–31%).
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kasvunormide järgi olid Eestis kõigist uuritavatest lastest:
- 2% alakaalulised
- 68% normaalkaalulised
- 18% ülekaalulised
- 11% rasvunud
Miks on laste ülekaal probleemne?
„Ülemäärane kehakaal lapsepõlves tähendab sageli sama probleemi jätkumist täiskasvanueas. See on oluline riskitegur mitmetele tervisehädadele, nagu näiteks suhkurtõbi, ainevahetussündroom, kõrgenenud vererõhk või vere kolesteroolitase, luu- ja lihaskonna haigused, astma ja psühholoogilised häired. Samuti võivad üleliigse kehakaaluga lapsed kokku puutuda kiusamisega ja neil võib olla madal enesehinnang,“ kommenteeris uuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemteadur Eha Nurk.
Laste ülekaalu põhjustab elustiil
Ülekaalu lastel põhjustab enamasti erinevate tegurite koostoime: imikueas liiga vara rinnaga toitmise lõpetamine, järk-järgult kujunevad ebatervislikud söömis- ja liikumisharjumused ning üldise kasvukeskkond, mis neid harjumusi mõjutab.
Uuringu järgi tarbis iga teine laps igapäevaselt energiarikkaid tooteid nagu maiustused, saiakesed, magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid. Ligi kaks kolmandikku õpilastest läks kooli motoriseeritud sõiduvahendiga, koolist koju liikudes oli neid vähem (alla 50%). Ülekaalu ja rasvumist soodustas liigne ekraaniaeg üle kahe tunni päevas ja uni alla 9 tunni.
Vähem oli lisakilodega muret lastel, kes sõid igapäevaselt hommikusööki ning puu- ja köögivilju. Kehalise aktiivsuse seisukohalt oli normaalse kehakaaluga laste seas kõige rohkem neid, kes käisid nädalas vähemalt kaks korda liikumisega seotud treeningutel või mängisid aktiivselt päevas vähemalt ühe tunni.
Olulist rolli mängib ka perekond
Statistiliselt mõjutab lapse ülekaalulisust ka see, kas tema vanemad elavad koos, milline on vanemate haridustase, vanemate enda ülekaal ja arusaam probleemist.
Mõlema bioloogilise vanemaga peredes oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem (osakaal 26%) võrreldes peredega, kus laps elas koos ema või isa ja ühe kasuvanemaga (osakaal 33%).
Samuti oli ülemäärase kehakaaluga lapsi oluliselt vähem nendes peredes, kus kõrghariduse oli omandanud vähemalt üks (ülemäärase kehakaaluga laste osakaal 27%) või mõlemad (osakaal 21%) vanematest võrreldes peredega, kus kummalgi vanemal polnud kõrgharidust (sellistes peredes oli 35% lastest ülemäärase kehakaaluga).
„Pere taust ja probleemi mõistmine on lahenduse leidmisel äärmiselt oluline. Selgus, et lapsevanemad, eriti kui nad ka ise on ülekaalulised, ei oska tõepäraselt oma lapse kehakaalu hinnata. Enim eksiti hinnangute andmisel laste rasvumise korral, kus vanemad pidasid lapsi üldjuhul pisut ülekaaluliseks või isegi normaalkaaluliseks. Ka ülekaaluliste laste vanemad alahindasid lapse kehakaalu, kolm viiendikku vanematest pidas oma ülekaalulist last normaalkaaluliseks. Seetõttu on laste kehakaalu probleemi lahendamisel ülioluline tegeleda ka lastevanemate endi kehakaalu ja probleemi mõistmisega ehk kogu perega,“ paneb Nurk südamele.
Ära hurjuta last, vaid anna head eeskuju
Igal mündil on kaks poolt – nagu rasvumine võib põhjustada tervisehäireid, võib väga tõsiseid tervisehäireid põhjustada ka vanemate halvustav suhtumine lapse ülekaalu või liigne tervisliku toitumise surve.
Kui laps on ülekaaluline ja põhjus seisneb toitumises või väheses liikumises, siis tasub terve pere toidulauda ja liikumisharjumusi muuta tervislikumaks.
Lapse keha suurusele või lapse välimusele negatiivse tähelepanu juhtimine, lapses süümepiinade tekitamine, lapsele toidu keelamine või tema ampsude lugemine teevad aga tõsise karuteene. On tõestatud, et lapsele tema kaalu pärast stressi tekitamine just soodustab liigsöömist, mitte ei vähenda seda! Tervislikuma eluviisi asemel juurdub lapses hoopis ebaterve suhe toiduga ja vaimse tervise probleemid.
