Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, esineb Eestis kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem.
Kiusamiseks nimetatakse agressiivset käitumist, kus isik või rühm ründab või alandab korduvalt ebavõrdses jõuvahekorras ohvrit. Kiusamine võib olla otsene, nagu narrimine, halvustavate märkuste tegemine, löömine, tõukamine ja asjade äravõtmine, aga ka suhteid kahjustav, näiteks kuulujuttude levitamine või ühistest tegevustest kõrvalejätmine.
Alates 2018. aastast mõõdetakse koolilaste tervisekäitumise uuringus ka küberkiusamist. Selle all mõistetakse tahtlikku ja korduvalt tekitatud kahju, milleks on kasutatud arvuteid, mobiiltelefone või teisi elektroonilisi seadmeid. Küberkiusamine võib avalduda näiteks solvavate või ähvardavate sõnumite, e-kirjade ja seinapostituste saatmises või ka luba küsimata sobimatute piltide levitamises.
Neil, kes on kiusamist kogenud, kaasnevad sellega sageli probleemid tervise, suhete ja käitumisega. Näiteks esineb kiusamise ohvritel tihti psühhosomaatilisi probleeme ja ka nende enesehinnanguline tervis on kehvem. Nende hulgas on rohkem ülekaalulisi või rasvunud noori, nad kogevad sageli depressiooni ja ärevushäireid ning äärmuslikematel juhtudel ka enesetapumõtteid. Koolikiusamise tagajärjed võivad olla pikaajalised ja ulatuda aastakümnete taha, mõjutades kiusatava sotsiaalset ja tööalast toimetulekut ning suhete loomist kogu elu.
Iga kolmas on kiusamist kogenud
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kõige värskemate 2022. aasta andmete järgi on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud iga kolmas 11–15-aastane Eesti õpilane. Uuringule vastanutest 13 protsenti on kiusamist kogenud korduvalt, vähemalt kahel korral kuus.
Koolikiusamine on olnud alates 2006. aastast Eestis langustrendis. Näiteks oli korduvalt kiusamist kogenud õpilaste osakaal 2006. aastal lausa 22 protsenti. Poisid ja tüdrukud satuvad Eestis kiusamise ohvriks sama sageli. Kiusamine väheneb vanusega oluliselt.
Samas pole aga kõik nii roosiline, kui muutuste põhjal esmapilgul paista võib. Nimelt esineb Eestis jätkuvalt rohkem kiusamist, kui kõigis uuringus osalenud riikides keskmiselt - 11 protsenti.
Kõige harvem esineb poiste seas korduva kiusamise ohvriks sattumist Belgia ja Prantsusmaa 15-aastastel (2 protsenti), kõige sagedamini aga Leedu 11-aastaste hulgas (34 protsenti). Tüdrukuid kiusatakse kõige vähem Itaalias, Portugalis ja Hispaanias (3 protsenti), esikoha võtab endale aga jällegi Leedu, kus on pidanud korduvkiusamise all kannatama iga kolmas 11-aastane tüdruk.
See tähendab, et teiste Balti riikidega võrreldes esineb Eesti koolides kiusamist küll oluliselt vähem, kuid Põhjamaadega võrreldes enamasti rohkem.
Kuigi ka kaklustes osalemine on Eesti noorte seas alates 2002. aastast oluliselt vähenenud, esineb füüsilist vägivalda ikkagi teiste riikide eakaaslastega võrreldes palju. Näiteks on meie 11-aastased lapsed korduvalt kaklemises osalemise poolest kõigist riikidest teisel kohal.
Hoogu kogub küberkius
Rahvusvahelises meedias on uuringu kõige enam tähelepanu pälvinud osa küberkiusamine. Küberkiusamine on eriti probleemne, sest see toimub 24/7 ning vanemate ja õpetajate silme eest varjatuna.
Uuringu andmete järgi on küberkiusamist vähemalt korra viimase paari kuu jooksul kogenud 19 protsenti 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Seitse protsenti on küberkiusamist kogenud korduvalt. Kui koolikiusamise ohvriks satuvad poisid ja tüdrukud sama tihti, siis küberkiusamist kogevad tüdrukud (21 protsenti) sagedamini kui poisid (18 protsenti).
Erinevalt koolikeskkonnas toimuvast kiusamisest pole internetis kiusamine ka vanusega vähenev. Näiteks on poiste seas küberkiusatuid 18 protsenti kõigis vanusegruppides. Samas satuvad kõige sagedamini küberkiusamise ohvriks 13-aastased tüdrukud, kelle puhul ulatub kiusatute osakaal lausa 24 protsendini.
Ka küberkiusamist on Eestis rohkem, kuna riikide peale kokku on seda kogenud 16 protsenti õpilastest. Kõige enam satuvad küberkiusamise ohvriks Leedu ja kõige harvem Hispaania noored.
(Allikas: Tervise Arengu Instituut)
