Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, mis aitab vanematel lahku minnes luua lapse heaolust lähtuv elukorraldus.
Perelepitajad aitavad vanematel lahku minnes omavahelise suhtluse ja elukorralduslike kokkulepete tegemisega toime tulla nii, et esikohale jääksid lapse huvid, vanemad suudaksid koostööd teha, tülid ei eskaleeruks ning ära jääksid kurnavad kohtuvaidlused.
Kuigi teenuse nimi on perelepitus, ei tähenda see kaugeltki, et lahku minna otsustanud paare üritataks lepitada kokku jääma.
„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu,“ lisab ta.
Perelepitust pakutakse ka praegu, kuid nüüd hakkab riik tegelema sellega, et teenus oleks ühtse kvaliteediga laialdaselt kättesaadav üle Eesti.
Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtusse ligi 4000 inimest. Suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused moodustasid 2020. aastal ca viiendiku sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonda tehtud pöördumistest. Lasteabitelefonile tehti 2020. aastal hooldusõigusega seotud kohtumenetlusega ja kohtuvälistes küsimustes 678 pöördumist. Ka Lastekaitse Liidu poole pöördub igal aastal aina rohkem peresid, kes soovivad nõu perekonnaõiguslike probleemide lahendamiseks. Küsimusi on nii elatise teemadel, lapse edasise elukorralduse kui ka lahkumineku kohta laiemalt. Lastekaitse Liidu ja Advokatuuri koostööprojektis „Hea nõu lastega peredele“ on alates 2010 advokaadid tasuta perekonnaõiguslikes küsimustes nõustanud enam kui 1700 abivajajat.
Seega tööd perelepitajatele jaguks. Süsteemi loomist ja lapse elukorraldust puudutavate küsimuste eelkõige kohtuvälist lahendamist toetavad nii riigikohtu esimees kui ka õiguskantsler.
