Peremudel mõjutab oluliselt lapse arengut ja käitumist

Peremudel mõjutab oluliselt lapse arengut ja käitumist

07. Feb 17:25 Emmede Klubi Emmede Klubi

Perekond on lapse arengut kõige rohkem mõjutav faktor lapse elus. Laste tervist ja riskikäitumist mõjutab suhe ja koos veedetud aeg vanematega, milline on pere majanduslik seis ning päris palju see, kas laps elab koos bioloogiliste vanematega, üksikvanemaga või ühe bioloogilise vanema ja kasuvanemaga, selgub Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportist

Kõigist Eesti 11–15-aastastest õpilastest elab koos mõlema bioloogilise vanemaga 67%, ainult ühe bioloogilise vanemaga 19%, bioloogilise vanema ja kasuvanemaga 11% ning bioloogiline vanem puudub 3% vastanutest.

Oma muredest on enamikel lastel bioloogiliste vanemate ja vanavanematega kerge või väga kerge rääkida, kuid kasuvanemaga oma muredest rääkimine on lastele 1,5-2 korda raskem.

Enamik noortest (81%) nõustus, et nende pere tahab neid tõepoolest aidata, mis näitab head perekonnapoolset toetust. Siiski leiavad noored, et vanemad ei ole teadlikud nende sõpradest, samuti teavad vähesed vanemad noorukite tegevusest Internetis.

Kusjuures oma pere majanduslikku kindlustatust peavad heaks või väga heaks 77% õpilastest, mis on võrreldes 2014. aasta uuringuga oluliselt tõusnud.

Pere roll nooruki alkoholitarbimise juures

Kokku 18% õpilastest on olnud purjus vähemalt korra elu jooksul. Noortel, kellel on vanematega kokkulepe alkoholi mitte tarvitada, joovad alkoholi vähem, kui noored, kelle vanemad on lubavama suhtumisega. Paraku on siiski ligi kolmandikule õpilastest alkoholi pakkunud tema vanemad ise.

Õpilased, kellel oli bioloogiline vanem ja kasuvanem, olid sagedamini olnud purjus kui need, kes elasid koos ühe või mõlema bioloogilise vanemaga. Purjus olemine oli seotud õpilase halvema enesehinnangulise tervise, eluga rahulolu ja madalama õppeedukusega. Ka kanepi tarvitajaid on rohkem ainult ühe bioloogilise vanema ja/või kasuvanemaga peredes.

Noorte suhe vanematega on väga oluline faktor noorte riskikäitumise mõjutajana. Mida vähem vanemad oma hoolivat suhtumist välja näitavad, seda tõenäolisem on, et laps proovib mingil hetkel alkoholi või uimasteid. Hooliva käitumise väljanäitamine tähendab eelkõige siirast huvi tundmist lapse elu vastu.

Noorukeid kaitseb suitsetamise, alkoholi ja uimastite eest vanemlik jälgimine ja vanematega koos veedetud aeg. Mida rohkem veedavad vanemad lapsega koos aega, seda tugevamad on peresuhted ja suurem võimalus ennetada laste riskikäitumist ning terviseprobleeme. Uuring näitab, et lastel, kes perega iga päev koos einestavad, on kergem vanematega oma muredest rääkida ja neil esineb vähem riskikäitumist - nt kanepi tarvitamist.

Vanema alkoholitarbimine mõjub noorele halvasti

Karm statistika: veerand (25%) noortest hindas oma vanema(te) alkoholitarvitamist probleemseks, 36% lastest soovis, et vanem lõpetaks alkoholi tarvitamise, 27% oli julgustanud vanemat alkoholi tarvitamisest loobuma ja 18% oli tahtnud peita alkoholipudeleid. 28% oli kuulnud vanemaid tülitsemas, kui üks nendest oli purjus, ja 20% oli ise tülitsenud purjus vanemaga.

Vanemapoolse alkoholi liigtarvitamisega puutusid rohkem kokku mitte-eesti kodukeelega õpilased, õpilased, kes on halvema majandusliku olukorraga perest, ja õpilased, kes elavad koos ühe bioloogilise ja ühe kasuvanemaga.

Vanemate alkoholitarvitamist probleemseks hinnanud lapsed pidasid sagedamini enda füüsilist ja vaimset tervist halvemaks ja/või neil oli keeruline rääkida oma muredest vanematega. Samuti hindasid nad sagedamini madalamaks oma õppeedukust ja koolis käimise meeldivust.

Õpilased, kes pidasid vanema alkoholitarvitamist probleemiks, olid ise sagedamini tarvitanud alkoholi ja olnud purjus ning nende hulgas oli rohkem neid, kes suitsetasid ja olid tarvitanud kanepit...

Pere roll nooruki (vaimse) tervise juures

Depressiivsus on seotud peresuhetega. Kui õpilasel on raske rääkida oma muredest ema või isaga, on tal rohkem depressiivseid episoode.

Kasuvanemaga peredes kasvavatel lastel esines suitsiidimõtteid peaaegu kaks korda rohkem (30%) võrreldes noortega, keda kasvatasid kaks bioloogilist vanemat (16%). Depressiivsust esines mõlema bioloogilise vanemaga peres kasvavatest lastest 29 protsendil, kasuvanemaga peres 43 protsendil.

Perekonnapoolsetest teguritest on depressiivsete episoodide esinemine oluliselt veel seotud pere majandusliku olukorraga – kehvemal majanduslikul järjel perede lastel esineb depressiivsust rohkem.

Lapse hinnang pere majanduslikule seisule mõjutab lapse tervisekäitumist ka muus osas – mida kõrgem on laste hinnang pere majanduslikule seisule, seda suurem on laste füüsiline aktiivsus, nad pesevad rohkem hambaid ja söövad rohkem puuvilju.

Oma tervist hindavad paremaks need lapsed, kes kasvavad kahe bioloogilise vanemaga peres.

Pere roll lapse seksuaalkäitumise juures

Ligi kümnendik (11%) 13–15-aastastest õpilastest on olnud seksuaalvahekorras. Seksuaalvahekorras olnud õpilasi oli enam ühe bioloogilise vanema ja/või koos kasuvanemaga elavates peredes.

Seksuaalvahekorras olnud lapsed hindasid sagedamini madalamaks oma füüsilist ja vaimset tervist, olid vähem rahul oma eluga, neil olikeerulisem rääkida oma muredest vanematele.

Seksuaalvahekorras olemine ei olnud seotud suitsetamisega, kuid oli seotud alkoholi ja kanepi tarvitamisega. Seksuaalvahekorras olnute hulgas oli üheksa korda rohkem õpilasi, kes tarvitasid alkoholi vähemalt korra nädalas, neli korda rohkem oli olnud purjus ja seitse korda rohkem oli kanepit tarvitanuid.

Pere roll lapse koolielu juures

Koolis meeldib vähem käia õpilastel, kellel on raske rääkida oma muredest vanematega. Kooli meeldivusega on oluliselt seotud ka pere majanduslik olukord: halva majandusliku olukorraga vastajatest meeldib koolis 55%-le, hea majandusliku olukorraga vastajatest aga 62%-le.

 

 

Eesti 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut. Küsitluses osalesid anonüümselt 11-, 13- ja 15-aastased eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilased. Küsitlusse olid kaasatud statistilise valiku printsiibil enamus vastava vanusgrupi õpilastest üle kogu Eesti. Viimane uuringulaine toimus 2018. aasta veebruarist aprillini ning analüüsitavas andmestikus on 4727 õpilase andmed.