9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97%. Kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal, see on nüüd 86%. Kuigi enamik lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, on üle kolmandiku näinud netis midagi häirivat või küberkiusamist, selgub äsja valminud EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust.
Kõige populaarsemad igapäevased netitegevused laste seas on seotud meelelahutusega: videod, muusika, mängud. Internetisuhtlust iseloomustab eelkõige uute sõprade ja kontaktide otsimine. Samas on internetist saanud laste jaoks ka oluline osa õppeprotsessist.
Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest kolmandik ei räägi kogetust kellelegi. Vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Brit Tammiste sõnul peame me ühiselt pingutama, et vähem oleks lapsi, kes häiriva materjali nägemisest või küberkiusamise kogemisest kellelegi ei räägi, sest just murega üksi jäämisest saavad alguse probleemid.
Kui enamik vanemaid vastas, et vestleb lapsega tema tegevusest internetis ja turvalisusest, siis vaid pooled lapsed vastasid sama. Teine pool lastest leidis seega, et vanemaid ei huvita nende netikasutus. "Eriti teravalt paistavad erinevused tegelikkuse ja vanemate teadlikkuse vahel silma 15–17-aastaste puhul. See näitab vajadust osata ja julgeda lastega rohkem rääkida. Hea ja turvaline suhe lapsega on võti, et laps julgeks rääkima tulla ka siis, kui tal on mure," kommenteeris sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov. "Palju kasulikke nõuandeid on lapsevanemate jaoks erinevas vanuses laste ja erinevate teemade kohta koondatud veebilehele tarkvanem.ee."
Üldiselt tunnevad Eesti lapsed end veebikeskkondades turvaliselt ja hindavad oma digitaalset kirjaoskust heaks.
"Digiseadmed on kujunenud koolis igapäevaseks õppevahendiks, mis loob nii õppimiseks kaasaegseid võimalusi kui ka seab vastutuse nende kasutamisega seotud oskuste kujundamiseks. Interneti turvalisus on osa digipädevuste arendamisest, mis on riikliku õppekavaga seotult koolidele kohustuslik,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. “Kuigi oluline roll digioskuste kujundamisel on koolil, on veelgi suurem vastutus netikasutuse suunamisel lapsevanematel. Arvestades, et iga viies 11–17-aastane laps on puutunud kokku sellega, et sõbrad temast midagi loata internetti postitavad, on just teistega käitumisest rääkimine oluline nii koolis kui kodus.”
Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringute AS-ga 2018. aasta suvel üle Eesti 1020 internetikasutajast last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat. Uuring keskendus laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele online-riskidest.
EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25 Euroopa riigis. Kordusuuring sai lisaks Eestile teoks veel 17 riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning sellekohaste soovituste ja juhendite väljatöötamiseks.
Andmekogumist rahastasid Eesti Interneti SA, Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium, lisaks sai uurimisrühm toetust Eesti Teadusagentuuri ja HTMi rahastatud teadusprojektidest.
Kasulikke viiteid:
- EU Kids Online’i Eesti 2018.a uuringu tulemuste aruanne https://sisu.ut.ee/euko/avaleht
- www.tarkvanem.ee
- https://www.targaltinternetis.ee
- https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad/
- Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018
(Allikas: Sotsiaalministeerium. Foto: Freepik)
Kas Sina oled oma lapsega tema tegevusest ja turvalisusest internetis rääkinud? Mida vastaks samale küsimusele Sinu laps?
