Tervise Arengu Instituudi avaldatud suitsiidistatistikast selgub, et möödunud aastal võttis Eestis iseendalt elu 7 inimest vanuses 10-19 aastat. Üle veerandi ehk 26,3% kõigist 2023. aastal surnud 10-19aastastest lastest ja noorukitest kaotasid elu just enesetapu tõttu. See teeb suitsiidi laste ja noorukite vanuserühmas üheks sagedaseimaks surmapõhjuseks. Tüdrukud tegelevad enesevigastamisega kordades rohkem kui poisid.
Kuigi laste vanuserühmas on suitsiide võrreldes teiste vanuserühmadega kõige vähem, on iga enesetapule kaotatud laps selgelt liiga palju. Enim suitsiide oli 2023. aastal 40–59-aastaste hulgas (56 juhtu), järgnesid 60–79-aastased (48 juhtu), 20–39-aastased (47 juhtu), üle 80-aastased (31 juhtu) ja 10–19-aastased (10 juhtu). Standarditud suitsiidikordaja oli kõrgeim üle 80-aastastel (39 suitsiidi 100 000 elaniku kohta), järgnesid 60–79-aastased (17), 40–59-aastased (15), 20–39-aastased (13).
Samuti on suitsiidide osakaal kõigist surmapõhjustest suurim just laste vanuserühmas. 2023. aastal moodustasid suitsiidid kõikidest surmapõhjustest 1,2%. Kõrgeim oli suitsiidide osakaal vanuserühmas 10–19 (26,3%), järgnesid 20–39 (14,8%), 40–59 (3,6%), 60–79 (0,8%) ja 80+ (0,6%). Põhjuseks see, et laste vanuserühmas on oluliselt vähem muid surmapõhjuseid - näiteks haiguseid.
Omandatud haridustaseme järgi oli suitsiidikordaja perioodil 2012–2023 järjepidevalt suurim põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimeste seas. Hariduse ja suitsiidi vaheline seos on tõenäoliselt mõjutatud mitmest sotsiaalmajanduslikust tegurist, mis mõjutavad eluga rahulolu. Näiteks on kõrgema haridusega inimestel kergem tööd leida, nad on majanduslikult pigem paremini kindlustatud ning nende sotsiaalne suhtlus mitmekesisem, mis omakorda soodustab kõrgemat eluga rahulolu.
Täiskasvanute suitsiid ohustab rohkem mehi, 2023. aastal oli mehi suitsiidi teinute seas kolm korda rohkem. Lastest on aga probleem tõsisem tüdrukute seas: aastal 2023 oli laste (kuni 18-aastased) hulgas 382 ravi vajanud tahtliku enesevigastamise juhtu. Tüdrukute hulgas (0–17-aastased) oli ligi viis korda rohkem tahtliku enesekahjustuse juhte kui poiste ja noormeeste hulgas (313 vs 69).
Sotsiaalministeeriumi suitsiidiennetuse tegevuskava projektijuht dr. Zrinka Laido sõnas, et kuigi suitsiidide arv Eestis on vähenenud, on see endiselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. „Igal aastal sureb Eestis suitsiidi tõttu ligikaudu 200 inimest,“ selgitas ta ja lisas, et kuigi edasiminek on märgatav, on meil veel pikk tee minna, et jõuda samale tasemele kui teised Euroopa riigid. „Meil on veel palju vaja ära teha nii ennetustöös kui ka vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamisel,“ sõnas ta.
Kui kahtlustad, et inimene, kellega suhtled, võib kaaluda enesetappu, ära karda sellest rääkida. See võib avada ukse abi saamiseks ja aidata päästa kellegi elu.
Kust saada abi?
- Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
- Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
- Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.
Abitelefonid
- 116 111 – Lasteabi infoliin lastele, noortele ja täiskasvanutele (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 006 – Ohvriabi kriisitelefon (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 123 – Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päeva vahemikus 10-24), eesti, vene ja inglise keeles
- 655 8088 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, eesti keeles, iga päev 19-07
- 655 5688 - Eluliin, emotsionaalse toe telefon, vene keeles, iga päev 19–07
Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril
- Kiirabi: 112 (24 h)
Erakorraline psühhiaatria vastuvõtt
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja 31
- Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku 1
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
- Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
- Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95