Hiljuti teadusajakirjas Addiction avaldatud uuringus selgus, et vanemate hoiakutel on laste alkoholitarvitamisele suur mõju. Lubava hoiaku puhul alustavad lapsed alkoholi tarvitamisega varem, joovad alkoholi sagedamini ja joovad end rohkem purju.
Millised alkoholiga seotud müüdid aga lapsevanemate hoiakuid mõjutavad? Tarkvanem.ee purustab levinumad müüdid:
Müüt #1: Ma ei saa sinna midagi parata, millal mu laps alkoholi jooma hakkab.
Tegelikkus: Vanemate mõju noorte alkoholitarvitamisele on tegelikult suurem, kui vanemad ise arvavad. Lapsed õpivad norme ja väärtusi nii perelt, koolist kui sõpradelt. Muidugi, lapse kasvades muutub järjest olulisemaks see, mida teevad ja arvavad sõbrad. Aga vanemate mõju ei kao sellepärast veel kuhugi ära.
Müüt #2: Mida rohkem ma alkoholi lapsele keelan, seda ahvatlevamaks see talle muutub.
Tegelikkus: Öeldakse, et keelatud vili on magus. Samas aga on võtmeküsimus mitte keeldude ja reeglite olemasolus, vaid viisis, kuidas neid seatakse.
Müüt #3: Ma ei usu, et minu laps või tema sõbrad joovad.
Tegelikkus: Lapsed hakkavad alkoholiga katsetama palju varem, kui vanemad seda enda või sõprade kogemusele tuginedes arvaksid. Isegi kui sinu laps ja tema sõbrad ei ole alkoholi proovinud, siis keegi nende klassis, trennis või tutvusringkonnas üsna kindlasti on. Samaealiste laste käitumine mõjutab ka sinu last ja tema valikuid. Seetõttu peaks lastele alkoholi kahjulikest mõjudest rääkima ja kokkulepped sõlmima juba enne teismeiga.
Müüt #4: Ma annan parem kodus lapsele alkoholi proovida, kui et ta teeb seda koos sõpradega.
Tegelikkus: Uuringud näitavad, et need lapsed, kellele kodus alkoholi pakutakse, tarvitavad seda rohkem ka kodust väljaspool. Kui lapsele kodus alkoholi ei pakuta, aitab see tal ka mujal alkoholile „ei“ öelda.
Müüt #5: Tähtsate sündmuste puhul võiks natuke alkoholi ka lapsele pakkuda.
Tegelikkus: Pakkudes lapsele tähtpäevade puhul alkoholi, loome lapsel seose, nagu muudaks just alkohol selle tähtpäeva eriliseks. Noortel peaks olema võimalus kasvada keskkonnas, kus neile ei suruta alkoholitarvitamist peale ega näidata alkoholi meeldiva elustiili loomuliku osana. Olgem ausad – erilisi sündmusi saab tähistada ägedalt ka ilma alkoholita.
Müüt #6: Alkohol ei ole nii ohtlik kui narkootikumid.
Tegelikkus: Alkohol on samasugune aju ja mõistust mõjutav aine nagu narkootikumid. Teismeeas aju alles areneb ja alkohol võib seda tuntavalt kahjustada. Noorelt joodud alkoholi tõttu jäävad kängu ennekõike aju eesmise osa ülesanded nagu enesekontroll ja keskendumisvõime. Teismeeas joomine suurendab oluliselt ka sõltuvusse jäämise riski. Seepärast ei saa väita, et noortele on alkohol ohutum kui narkootikumid.
Müüt #7: Tean mitmeid, kes teismelisena jõid, kuid saavad nüüd hästi hakkama.
Tegelikkus: Alkohol ei mõju kõigile ühtemoodi. Isegi teadlased ei oska veatult ette ennustada, millisel teismelisel kujuneb välja alkoholisõltuvus või kelle aju jaoks on isegi väike kogus alkoholi liiga palju. Kui kellelgi läheb täiskasvanuna hästi, siis on alati võimalus, et tal võinuks minna veel paremini, kui ta poleks lapsena alkoholiga kokku puutunud. Alkoholitarvitamise edasilükkamine on seega nagu kindlustus – oma kodu või autot ei kindlusta me ju ka teadmisega, et kindlasti midagi halba juhtub, vaid et riske on mõistlik maandada. Samamoodi saame kindlustada, et noore inimese potentsiaal ei jääks alkoholi tõttu välja arenemata.
