Politsei on sel aastal saanud tavapärasest rohkem teateid kadunud inimestest. Enamik kadunud inimestest on alaealised - lapsed, kes ei taha kodus olla ja põgenevad sealt.
Lõuna-Eesti Postimees kirjutab, et näiteks Kagu-Eestis on tänavu kadunud 259 inimest, neist 216 alaealised. Enamasti lõppevad kadumisteated õnnelikult ja laps leitakse üles, kuid kuna laste ja noorte riskitaju pole veel välja kujunenud, võib minna ka teisiti. Nt jooksis Tilsi Perekodust (lastekodu Kagu-Eestis) ära tüdruk, politsei tõi ta tagasi, kuid tüdruk põgenes juba samal päeval uuesti, liigtarvitas alkoholi, jäi lumehange ja suri.
Pidevad ja korduvad ärajooksmised ongi levinud lastekodulaste või erikoolõpilaste seas, kes ei taha seal olla. Teiseks noored, kes elavad küll peres, kuid peresuhted on probleemsed. "Ära jooksnud lastest on paljud väga keerulistes suhetes, nad on haiget saanud, neil on pered lõhki läinud. Neil jääb puudu armastusest ja hoolivusest," rääkis ajalehele Lõuna prefektuuri teabebüroo operatiivteabetalituse juht Ottomar Virk.
Iga laps peaks kasvama peres. Paraku on Eestis umbes 800 last, kes kasvavad nn lastekodus ehk tänapäevase nimega perekodus või asenduskodus. Sotsiaalkindlustusamet otsib peresid, kes oleksid valmis pakkuma nendele lastele kodu perekonnas - võimalust kas ajutiselt või pikemalt kasvada teise pere juures.
Kuid mitte kõik kadumised pole siiski ärajooksmised ning mitte kõiki kadunuid ei leita kiirelt üles. Nii on tänaseni otsitavate seas 17-aastasena Võru linnas teadmata kadunuks jäänud Markkus Ansberg.
Kadunud laste ja teiste inimeste aitamisele saavad märkimisväärselt kaasa aidata ka teised inimesed, sest lisaks politseile tegeleb Eestis kadunud inimeste otsimisega efektiivselt SA Operog. Just Operogi vabatahtlikud otsijad leidsid möödunud jõuludel viimasel hetkel üles ja päästsid surmast rabasaarele eksinud 19-aastase Cärolini.
