Keegi ei kahtle selles, et koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtsad. Küll aga on neid, kes kahtlevad, kas praegusel niigi keerulisel ajal on ikka tähtis täismahus õppetööga tegeleda.
On neid, kes pole kindlad, kas praegu lapsevanemate ja eriti emade õlule langev koormus on ikka normaalne. Sest paraku paljudes peredes just nii on: samal ajal, kui isad käivad veel tööl või teevad kodus arvutist tööd, tegelevad emad arvutis oma töö tegemise kõrvalt ka koolilaste õpetamise, neile lõputute Skypei, Zoomi ja Meeti kohtumiste korraldamise, lasteaialaste hoidmise, pesu pesemise ja pidevate toidukordade organiseerimisega.
Tegemist võib olla ebanormaalselt suure koormusega, mis ei võimalda naistel vaimselt terveks jääda. Just nii arvab ema ja arheoloog Sarah Parcak, kes kirjutab Twitteris, et kõigi pereliikmete ellujäämine, tervis ja heaolu on praegu tähtsamad, kui paari nädala jagu uusi kooliteadmisi - seda eriti esimestes klassides.
Parcak tegi raske otsuse ja kirjutas oma poja õpetajale, et nad ei osale edaspidi enam virtuaalsetes koolitundides ning et tema poja jaoks on 1. klass nüüd lõppenud, sest pere ei tule praeguse hullumeelsusega toime.
Parcaki peres töötavad mõlemad vanemad täiskohaga ning on ühiskondlikult aktiivsed mittetulundusühingutes ja projektides, millele lisaks veab naine praegu platvormi, millel saab end kursis hoida Covid-19 arengutega. Lisaks majapidamine, toidu valmistamine, koristamine...
"See tähendab, et lapse õpetamine on minu jaoks praegu liiga palju. Meie eesmärk on, et meie poeg tuleks sellest olukorrast välja õnneliku, mitte pikaajaliselt emotsionaalselt kahjustatud inimesena," kirjutab ta.
"Tehke seda, mis on teie hinnangul teie pere ja vaimse tervise jaoks vajalik. Kindlasti saavad üle kümneaastased lapsed koolitööga paremini iseseisvalt hakkama, aga väiksemad ei saa."
Kuidas Sina praeguses olukorras kõige vajalikuga toime tuled? Kuidas on laste eest hoolitsemise, kodukooli korraldamise ja majapidamistööde koormus teie peres ema ja isa vahel jaotatud?
