Teismelise vanem, võta veidi aega ja mõtiskle oma perekonna toitumisharjumuste üle! Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi on koostanud nimekirja, mille järgi vanemad saavad oma lapse ja enda eluviisi tervislikkust kontrollida.
Mitme allpool esitatud soovituse kohta võid öelda, et see kehtib sinu lapse ja/või sinu kohta?
Minu laps:
- sööb hommikusööki
- ei söö hommikusöögiks peamiselt ainult magusaid asju (maisihelbed, müsli, magusad jogurtid ja kohupiimakreemid, kohuke vm)
- sööb koolilõunat
- sööb päevas vähemalt 3 peotäit (loeb lapse enda peotäie suurus, teismelise puhul on see umbes 300 g) köögivilju, sh kaunvilju
- sööb päevas vähemalt 2 peotäit (loeb lapse enda peotäie suurus, teismelise puhul on see umbes 200 g) puuvilju ja marju
- sööb iga päev rukki-, tera- või seemneleiba, sepikut, terasaia
- sööb iga päev putru, eelistatult täistera- või mitmeviljahelvestest
- sööb iga päev piima, keefiri, juustu, kohupiima või muud magustamata piimatoodet
- sööb kala vähemalt korra nädalas
- sööb nädalas vähemalt paaril korral (linnu)liha ja neist valmistatud toite
- sööb pea iga päev pähkleid-seemneid (teismelise puhul nädalas kokku umbes 10–15 supilusikatäit, kuid mitte oluliselt rohkem)
- sööb magusaid ja soolaseid näkse (so šokolaad, kommid, küpsised, saiakesed, magustatud joogid, kartulikrõpsud jne) alla nelja portsjoni* päevas
- sööb kiirtoite (hamburger, pitsa vm) harva
- ei ole välistanud oma toidus mingeid suuremaid toidugruppe (nt piimatooted, liha, gluteeni sisaldavad toidud vm)
- sööb mitmekesiselt
- joob päeva jooksul vähemalt 3 klaasi puhast vett
- on mõõdukalt aktiivne (treening, jalgrattasõit, tempokas jalutuskäik, pallimängud vm) vähemalt tund aega iga päev
- ei ole enamiku oma vabast ajast „naelutatud“ mõne ekraani ette
Mina:
- ei osta koju magusaid ja/või soolaseid näkse või teen seda väga harva
- mõtlen sellele, mida oma kodustele süüa pakun
- teen kodus ise süüa peamiselt värskest toorainest (köögiviljad, kala jne), pooltooteid või valmis- ja kiirtoite kasutan väga harva või üldse mitte
- söön vähemalt 3 portsjonit köögivilju ja 2 portsjonit puuvilju-marju päevas
- söön magusaid ja/või soolaseid näkse alla 4 portsjoni* päevas
- olen mõõdukalt aktiivne vähemalt 150 minutit (ehk kokku 2,5 tundi) nädalas
- piiran istumis- ja ekraaniaega
Kui sinu lapse või sinu kohta käib vaid mõni üksik neist väidetest, siis on aeg midagi ette võtta. Mida teha, et enda ja oma lapse toitumisharjumusi parandada?
- Vaata üle, kuidas käitud ise. Miks peaks laps soovima porgandit-kapsast süüa, kui sa ise vaid saiakestest toitud? Enamik inimesi peaks suurendama köögiviljade ning vähendama magusate ja soolaste näkside söömist.
- Kõik algab sellest, mida koju ostad, kuidas toitu teed ja seda pakud. Millised valikud on lapsele kergesti kättesaadavad? Kas laual on kommid-küpsised või on keegi hea haldjas pesnud-koorinud-tükeldanud hunniku puu- ja köögivilju ning need märkamatult (tänitamata: „Söö, lapseke, need on väga kasulikud!”) teismelise käeulatusse paigutanud? Kasvueas on kõht alati tühi ning porgandid-kapsad rändavad meelsasti kõhtu, kui just komme käeulatusse paigutatud ei ole. Kodus pidevalt eri toiduaineid ja maitseid pakkudes sööb enamik noortest 18.–20. eluaastaks juba (peaaegu) kõike.
- Kas õhtusöögilaual on poest ostetud valmispihvid ja soojaletist ostetud rasvast nõretavad ahjukartulid? Või oled valmistanud toidu ise värskest toorainest? Kas sa kala sööd ja pakud? Pakutavad (linnu)liha kogused ei pea olema suured. Valmista hautisi, vormiroogi või muid toite, kus põhiosa massist moodustavad eri köögiviljad ning lihal on tagasihoidlikum roll.
- Katseta erinevaid retsepte. Mõne teismelise puhul on parem jätta köögiviljad kergelt krõmpsuvaks, teise jaoks aga keeta hoopistükkis nii pehmeks, et need moodustaksid juba pigem midagi kastmesarnast.
- Mõtle ka taskurahale – kas ja kui palju seda vaja on ning millele teismeline selle kulutab. Kogu koduse pingutuse nullib ära lapse võimalus endale ise pidevalt kiirtoitu ja magusaid-soolaseid näkse osta.
- Mõni lapsevanem on õnnelik, et tema laps joob karastusjookide asemel poest ostetud maitsevett või vitamiinidega rikastatud vett. Aga loe toidu märgistust! Võid üllatuda, kui suureks suhkrupommiks osutub tervislikuna reklaamitud toode. Üks vitamiinidega rikastatud vesi võib sisaldada suhkruid vaid veidi vähem kui tavaline karastusjook, 750-milliliitrise pudeli kohta lausa 40 grammi. See on kogu päevane maksimaalselt lubatud suhkruportsjonite kogus. Selle asemel jooge tavalist vett ning sööge mitmekesiselt. Raha jääb ka rohkem alles.
(Allikas: tarkvanem.ee)
Mitme allpool esitatud soovituse kohta võid öelda, et see kehtib sinu lapse ja/või sinu kohta?
