Umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülekaaluliste laste osakaal on 2001. aastaga võrreldes kolmekordistunud. See on suur probleem, sest mõjub laastavalt ühiskonna tervisele.
Kui 2001/2002 aastal olid ülekaalulised 4% tüdrukutest ja 8% poistest, siis 2017/2018 aastal juba 14% tüdrukutest ja 21% poistest, vahendab Postimees.
Geenide süüks saab ülekaalulisuse ajada vähem kui viie lapse puhul sajast. Kõigi ülejäänud laste puhul on ülekaalulisuse põhjus toitumine. Lapse teevad paksuks kiirtoidud, näksid, maiustused, lisatud suhkruga joogid, liiga suured toiduportsjonid ja vähene liikumine kõige selle kõrvalt. Kusjuures hea majandusliku toimetulekuga perede laste seas on ülekaalulisust vähem.
Lapsed muutuvad ülekaaluliseks üha nooremana. Mõju avaldab juba see, kuidas ema raseduse ajal sööb ja kas ta on ülekaaluline. Samuti see, kas laps saab esimesed kuus kuud rinnapiima või läheb varakult üle piimasegule ja lisatoidule. Ülekaalulisuse tõusulaine tekib reguleeritud toidu ja liikumisega lasteaia lõppedes koolitee alguses.
Laste ülekaalulisus on suur probleem, sest ülekaalulisest lapsest saab suure tõenäosusega ülekaaluline täiskasvanu, see on aga väga paljude haiguste riskitegur. Ligi veerand kõigist surmadest Eestis on seotud toitumisest tulenevate terviseriskidega: vähene puu- ja köögiviljade söömine, liigne soola tarvitamine ja ülekaal.
Et olukord paraneks, peavad pingutama nii kodu kui ka lasteaed ja kool. Näiteks saavad lapsevanemad hoolekogu kaudu seista hea selle eest, et puhvetis pakutaks puu- ja köögivilju, maitsestamata piimatooteid, pähkleid-seemneid ja võileibu, kuid ei pakutaks saiakesi, maiustusi, magusaid jooke.
Loe lähemalt Postimehe intervjuust Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juhi Haidi Kanamäe ning laste ja noorte valdkonna vanemspetsialisti Alice Haavaga.
Kuidas võitleb Sinu pere laste ülekaalulisuse vastu?
