Võiks öelda, et Eesti meditsiin on tõesti maailma tipus - meie näitajad rasedate ja vastsündinute eest hoolitsemisel on maailma parimad. Kui aga beebid suuremaks kasvavad, ilmeb väga kurb tõsiasi - Eestis on maailmas enim neid lapsi, kes võtavad endalt elu.
2020. aastal suri Eestis 53 last (alla 18-aastast inimest). Laste surmapõhjuste statistika leiab siit.
Eesti on maailma tipus raseduse, sünnituse ja vastsündinute eest hooldamise osas - meil on kõige vähem surnultsünde ja kõige vähem imikusurmasid, ka naised ei sure sünnitusel. Seega on Eesti meditsiin justkui maailma parimate seas. Meie beebid jäävad ellu!
Kuid kui beebid suuremaks kasvavad, ilmneb meie meditsiinisüsteemi tõsine nõrk-koht: Eesti on maailma absoluutses tipus ka laste enesetappude poolest. Sama palju kui Eestis, teevad lapsed enesetappe vaid Usbekistanis ja Uus-Meremaal.
2020. aastal lõpetas Eestis oma elu kümme last: 12-aastane, 13-aastane, 14-aastane, kolm 15-aastast, kaks 16-aastast ja kaks 17-aastast. Kuus poissi ja neli tüdrukut. Muide, aasta varem oli enesetapjate seas ka kümneaastane poiss.
Suur probleem - laste vaimne tervis
ERR vahendab spetsialistide seisukohta, et kümme võib küll rahvaarvu juures väike arv tunduda, aga tegelikult peaks see arv olema null. Null! Mitte ükski laps ei peaks jääma Eestis oma muredega nii hätta, et võtta iseendalt elu.
Pole tõsi, et laste enesetappude liiga suure arvu põhjuseks oleks ainuüksi koroonakriis ja koolide sulgemine - Eesti laste ja noorte vaimne tervis on juba aastaid aina hullemaks läinud ning me olime laste enesetappude poolest maailma tipus juba enne koroonakriisi algust.
Miks see nii on? Kas meie meditsiinisüsteem on liiga kaua pööranud rohkem tähelepanu füüsilistele hädadele ja jätnud vaimsed probleemid tähelepanuta? Mõelge ise - kui kerge on saada lapse nohu või köha korral oma perearstilt abi, kuid kui keeruline võib mõnes piirkonnas olla lapsega psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule või psühhiaatrilisele haiglaravile saada. Mõned ootavad nädalaid, mõned kuid, mõned pöörduvad tasulise vastuvõtu poole, teised ei saa seda võimaldada...
Teine probleem - kukkumised
Statistikaameti analüütik Koit Meres nentis ERR'ile, et nii täiskasvanute kui ka laste puhul on õnnetuste seast suurimateks surmapõhjusteks Eestis kukkumised ja enesetapud, aga just nendega võitlemiseks puudub riiklik strateegia. Meil on kampaaniad ja strateegiad tuleõnnetuste, uppumiste ja autoõnnetuste ennetamiseks, kuid just enim elu võtvate põhjuste, kukkumiste ja enesetappudega, tegeletakse vähem.
Tõepoolest - meenutame, et vaid juunikuu aja jooksul on meediast läbi käinud kaks rasket kukkumist: 8-aastane laps kukkus viienda korruse aknast ning 1-aastane laps kukkus neljanda korruse aknast ja hukkus. Väikseid lapsi ei tohi kõrgetel korrustel avatud aknaga ruumis hetkekski järelvalveta jätta, sest elu on näidanud, et isegi beebidele piisab vahel loetud sekunditest, et end keelatud kohta upitada. Ruumides, kus väiksed lapsed viibivad omaette, tuleks aknalingid eemaldada, nii et laps ei saaks akent avada.
