Lastepsühholoogide sõnul on väga tähtis sõnastus - kuidas me oma lastega räägime ja ka kuidas me oma lastest mõtleme.
Dr. Robyn Koslowit on pannud selle idee huvitavasse vormi: ta käib välja kaks sõna, mida vanemad peaksid kasutama, ja kaks sõna, mida ei peaks.
Kasuta sõna JA
Sõna "ja" kasutamine meenutab meile ja õpetab meie lastele, et kaks erinevat seisukohta või tunned saavad kehtida korraga. Sõnaga "ja" saame anda lapsele märku, et isegi kui me ei ole tema käitumisega praegu rahul, on ta meile ikkagi väga kallis. Näiteks:
Sa oled armastav ja lahke inimene JA sa pead õppima, et koera seljas ei ratsutata
Sa oled töökas õpilane JA me saame välja mõelda süsteemi, mis aitab sul oma kodutöid meeles hoida
Kasuta sõna ENNE
Me peame hoidma meeles, et meie lapsed ei ole valmisproduktid. Sõna enne meenutab meile, et kellegi käitumine või probleem pole igavene - see võib lihtsalt toimuda enne, kui õpime, saame või suudame paremini. Ära mõtle, et su laps on vastustundetu - mõtle, et ta käitub nii enne vastutustunde selgeks saamist.
Ära kasuta sõna LIHTSALT
"Lihtsalt võta ennast kokku ja mine räägi kellegagi," ütleme me lapsele, kes on sotsiaalselt pelglil. "Lihtsalt lõpeta see jonnimine," ütleme lapsele, kes on juba viimased pool tundi valjuhäälselt protestinud. "Pane lihtsalt riidesse ja hakkame minema," ütleme lapsele, kes kipub hommikul venitamise pärast lasteaeda hilinema.
Suure tõenäosusega ei tule need asjad lapsele lihtsalt. Kui see oleks talle lihtne, oleks ta sellega ammu hakkama saanud. Ärme pisenda lapse raskuseid. Motiveerime, tunnustame, vajadusel keelame, kuid ärme pisenda raskuseid.
Ära kasuta sõna AGA
Kõik laused, kus on positiivne kasutada sõna "ja", on ühtlasi laused, kus on probleemne kasutada sõna "aga". "Sa oled hea poiss, AGA..." kannab mõtet, et tegelikult laps ikkagi pole nii hea. See annab lapsele signaali, et ema armastusel on tingimused. Asenda kõik "agad", nii sisekõnes kui ka lapsega rääkides, sõnaga "ja"!
(Allikas: yahoo.com)
555
555
555
555
555
555