Mis on trauma? Trauma ei ole sündmus, vaid see, kuidas üks või teine sündmus inimesele mõjub. See tähendab, et mõne inimese jaoks ei pruugi raske õnnetus traumeerivalt mõjuda, kuid mõne lapse jaoks võib pelgalt tüli koolikaaslasega olla traumeeriv, rääkis lastepsühholoog ja Läänemaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt täna hommikul ETV saates Terevisioon.
Näiteks on psühholoogi sõnul viimasel ajal palju ette tulnud, et laps loeb internetist või kuuleb meediast koledatest sündmustest, mis toimuvad kusagil mujal maailmas - olgu see siis sõda või looduskatastroof. Kuuldu ja nähtu tekitavad lapses tõsist hirmu, kuid ta ei oska seda sõnadesse panna ja vanemad ei oska lapse muret ära tunda, sest lapse elus on ju kõik hästi?!
Väga tihti tulebki lastepsühholoogi töös ette seda, et lapsel on depressioon või ärevus, aga vanemad ei oska lapse vaimse tervise häiret ära tunda ja ütlevad hoopis, et laps on paha laps või kõva peaga - ei saa koolitöödega hakkama.
Rajaleidja keskusse jõuab ikka lapsi, kelle vanemad ja õpetajad ütlevad, et lapse õppekava on vaja lihtsama vastu välja vahetada, sest laps ei saa koolis hakkama. Kui aga psühholoog perekonnaga räägib, siis tuleb välja, et tegelikult pole lapse koolivõimekusel häda midagi - perekonnas on hoopis aasta tagasi oluline muutus toimunud, näiteks on perekond kolinud, vanemad lahutanud. Laste ja noorte puhul on tavaline, kui trauma avaldab toimet alles pool aastat kuni aasta hiljem!
Kui lapse käitumises toimub ükskõik milline suur muudatus, siis see on märk, et lapsega toimub midagi. Lapse depressioon ei avaldu tihtilugu kurvameelsuses, vaid vastupidi - laps muutub ülevoolavaks ja aktiivseks. Väga tüüpilised sümptomid on laste puhul ka tähelepanu- ja keskendumisraskused, kui vanad asjad ei tule enam meelede ja uued ei jää enam meelde.
Tiina Kütt ei arva, et vaimse tervise probleemidega lapsi oleks täna rohkem kui vanasti. Küll aga märgatakse laste probleeme üha rohkem, sest vaimse tervise teemadest ollakse üha teadlikumad, mistõttu rohkem lapsi jõuab abini.
Täna, 10. oktoobril tähtstatakse Eesti vaimse tervise päeva ja oktoobris ülemaailmselt vaimse tervise kuud. Eriti pööratakse tänavu tähelepanu laste psühholoogilisele esmaabile kriisi või trauma korral. Kõige tähtam sõnum on: märgake oma lapsi, otsige abi!
