Lapsed õpivad lugema erinevalt. Osa neist vajab selleks rohkem aega ja abi. Vaevaline lugema õppimise algus suurendab riski lugemisraskusteks koolieas. Lugemisraskuse ohutegureid võib aga märgata ning last aidata juba eelkoolieas.
Et vanemad oskaksid lugemisraskust varakult ära tunda ja oma last toetada, panid Innove Rajaleidja logopeedia peaspetsialistid koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Lugemisühingu spetsialistidega kokku põhjaliku nimekirja ohumärkidest ning kodustest soovitustest lapse lugemisoskuse arendamiseks.
Ohumärgid eelkoolieas
- Laps räägib vähe. Tema laused on lühikesed ja sõnade hääldamisel esineb vigu.
- Lapsel on raske mõista kõnet, mis ei ole otseselt seotud igapäevaste tegevustega.
- Lapse mälu maht on väike: numbrid, tähed, sõnad ja luuletused jäävad raskesti meelde.
- Mäng ja käelised tegevused õnnestuvad paremini kui rääkimine ja tähtede õppimine.
- Nädalapäevade, kuude ja aastaaegade järjekorra õppimine on aeganõudev.
- Lapsel on raske orienteeruda ruumis (ees või taga, lähedal või kaugel) ja paberilehel (üleval või all, vasakul või paremal).
- Riietumine ja eneseteenindamine valmistab raskusi (riided on tihti tagurpidi seljas, lukud ja paelad lahti, nööbid valesti kinni).
- Laps väldib lugemisega seotud tegevusi või viivitab nendega alustamisega.
- Lugemisraskus on sageli pärilik. Sama probleem võis olla emal, isal, õel-vennal või mõnel sugulasel.
Raskused lugema õppimisel ja lugemisel
- Lugema õppimine on aeglane ja vaevaline ning edusammud on sealjuures väikesed.
- Laps veerib veel pikka aega pärast lugema õppimist (I–III klassis), ta eelistab enamasti häälega lugemist ja tema huuled liiguvad ka vaikselt lugedes.
- Lugemisel kaob kergesti järg, laps väsib kiiresti.
- Tähtede õppimine ja häälikutega seostamine on keeruline. Tähekujud ei jää meelde ja sarnased tähed lähevad tihti segi (b ja d, m ja n, a ja e).
- Laps ajab segi sarnased märgid (< ja >, ! ja ?, aga ka noodimärgid jms).
- Häälikute tajumine sõnades on veel 6-7-aastasena keeruline (nt tundub lapsele, et sõnas karu on kolm häälikut: ka-r-u).
- Lapsel on raske riime leida (maja-kaja, kass-tass).
- Laps teeb vigu sõnade kokku lugemisel: lisab, asendab, vahetab või jätab ära tähti ja silpe (sinine asemel sininene, ostis asemel otsis, autodele asemel autole) või teeb vigu häälikupikkuste lugemisel ja kirjutamisel (koolis asemel kolis, saal asemel sall).
- Loetust arusaamine valmistab raskusi ja loetu ununeb kergesti.
Lugemisraskuste väljendumine koolis
- Lapsele on lugemine raske ja vastumeelne.
- Kodutöödele kulub palju aega.
- Võõrkeelte õppimine ei suju hästi.
- Kodus õnnestub lugemine paremini kui koolis.
- Lapse õpimotivatsioon ja enesehinnang langevad.
Kuidas last aidata?
Lugema õppimist ja lugemisoskust saab hõlpsasti toetada harjutades ja mängides.
Lapse lugemisoskust arendavad:
- Lauamängude mängimine (nt lugemaõppimise lauamängud „Lugemismängud“ ja „Õpime tundma tähti ja sõnu“, sõnade seletamise ja arvamise mäng „Alias“, sõnade moodustamise mäng „Scrabble“, memoriinid, täringu- ja kaardimängud).
- Rühmitamise ja järjestamise ülesanded.
- Rütmiharjutused, liisusalmid, liigutustega luuletused.
Harjuta koolieelikuga:
- Kuula ja plaksuta, kui sõnas kostab „i“: SIIL, SOOL, PIIM, VAAL.
- Mis sõna kuuled: E-M-A?
- Mis häälikuga algab sõna ISA?
- Mis häälikuga lõpeb sõna EMA?
- Mis sõnad algavad M-iga?
- Leia järgmine sõna: AutO–OraV–VesI–IlveS.
Harjutamise põhimõtted:
- Harjuta lugemist iga päev.
- Kasuta erinevaid lugemisviise: ettelugemine, kooslugemine, korduv lugemine, vaheldumisi lugemine.
- Kaasa lugemise harjutamisse õdesid-vendi, kaaslasi, miks mitte ka lemmikloomi, kellele ettelugemine võib lapsele mõjuda rahustavalt ja julgustavalt.
- Märka edusamme ja tunnusta last.
- Anna lapsele heaks lugejaks saamiseks aega.
Hulgaliselt soovituslikku kirjandust vanematele, töövihikuid ja veebipõhiseid lugemaõppimist toetavaid mänge leiad Innove Rajaleidja voldikust „Kui lugemine on lapsele raske“.
Kui vana oli lugema õppides Sinu laps?
