Kui sulle tundub, et su lapsel on raskuseid tähelepanu koondamisega, ta suuda teisi hästi kuulata, kipub tegevusi pooleli jätma ja vajalikke asju kaotama, niheleb palju ja ei suuda paigal istuda, siis võib laps kannatada aktiivsus-tähelepanuhäire nimelise haiguse all.
Arstitudeng Andres Lasn tutvustab aktiivsus-tähelepanuhäiret (ingliskeeles ADHD ehk attention decifit-hyperactivity disorder või varem ka ADD ehk attention deficit disorder), mis põhjustab lastel hüperaktiivsust, impulsiivset käitumist ja tähelepanupuudulikkust.
Mis on aktiivsus-tähelepanuhäire?
Häirega lapsel on keskendumisvõime- ja tähelepanu puudulikkus, ta käitub liiga impulsiivselt ja on hüperaktiivne. Häirega võivad lapsel kaasneda näiteks käitumishäired, kõne- ja õppimisprobleemid.
Lapsel võib olla aktiivsus-tähelepanuhäire, kui tal esineb kuus või enam sümptomit mõlemast järgnevast nimekirjast:
* Tihti ei pööra detailidele tähelepanu ja teeb kodutöös teiste tegevuste käigus hooletusvigu (näiteks jätab detaile vahele, tehtud töö on ebatäpne)
* Tihti on raskusi tähelepanu koondamisega ülesannete täitmisele või teistel tegevustele (näiteks on raskusi keskendumisega tundides, vestluste jälgimisel või pikkade kirjatükkide lugemisel)
* Tihti paistab, et ei kuula teist, isegi kui teda otseselt kõnetada (näiteks paistab, et mõte on mujal, isegi näilise muu tähelepanu objektita)
* Tihti ei vii juhendatud tegevusi lõpuni ja ebaõnnestub kooli-, majapidamistööde või muude kohustuste täitmisel (näiteks alustab midagi, end kaldub lihtsasti kõrvale ning jätab alustatud tegevuse pooleli)
* Tihti on raskusi tegevuste ja ülesannete organiseerimisel (näiteks ei suuda muidu järjestikku tehtavaid tegevusi ettenähtud viisil teostada; kodutöö on lohakas ja organiseerimata; pole hea aja planeerija; kipub tähtaegadest mitte kinni pidama)
* Tihti väldib, ei meeldi või teeb vastu tahet tegevusi, mis nõuavad pidevat vaimset pingutust (näiteks kodutööde tegemine, pikkade kirjatükkide lugemine)
* Tihti kaotab vajalikke asju (näiteks koolimaterjalid, pliiatsid, raamatud, rahakotid, tööriistad, prillid, võtmed, mobiiltelefon)
* Välised stiimulid viivad tihti lihtsasti tähelepanu kõrvale (täiskasvanutel, stiimuliks võivad olla ka uitmõtted)
* On tihti igapäevaste tegevuste täitmisel hajameelne (näiteks ülesannete täitmisel)
* Tihti niheleb istmel ning ei hoia käsi või jalgu paigal
* Tihti ei püsi paigal (oma istmel) olukordades, kus on oodatud paigalpüsimine (näiteks lahkub oma kohalt klassiruumis)
* Tihti jookseb või ronib ringi ebasobilikul ajal ja/või kohtades
* Tihti ei suuda vaikselt mängida või puhketegevustes osaleda
* Tihti on „jooksus“ ja käitub nagu oleks „ratta otsas“ (näiteks ei suuda paigal püsida või tunneb pikemat aega paigal püsides ebamugavustunnet; teised tajuvad teda kui rahutut või raskesti järge pidavat)
* Tihti räägib üleliigselt
* Tihti pahvatab ülesande/küsimuse vastu välja kohe pärast ülesande/küsimuse lõpetamist (näiteks lõpetab teiste lauseid või sega teiste lausete alustamisele vahele; ei suuda vestlustes oma järge ära oodata ja segav vahele)
* Tihti on raskustes oma korra ootamisega (näiteks järjekorras)
* Tihti segab vahele või tungib teiste tegevustesse (näiteks vestlustesse, mängudesse või muudesse tegevustesse enne luba küsimata)
Kellel võib tekkida aktiivsus-tähelepanuhäire?
Aktiivsus-tähelepanuhäire on üsna levinud haigus: selle all kannatab 2-7% rahvastikust. Poisid haigestuvad sagedamini kui tüdrukud.
Haiguse väljakujunemisel mängib suuresti rolli geneetiline eelsoodumus, aga ka keskkonnategurid: ebastabiilne perekond, asotsiaalsed pereliikmed, tõrjutus koolis, puudulik abi eluraskuste puhul, teiste psüühiliste häirete esinemine jms. Häire tekkerisk on teistest suurem ka nendel lastel, kelle ema on raseduse ajal suitsetanud, põdenud diabeeti või olnud ülekaaluline.
Kui minevikus peeti haigust ainult lastel esinevaks, siis tänaseks on selge, et umbes pooled diagnoositud juhtumitest jäävad püsima ka täiskasvanueas. Lapseeas avaldunud ADHD püsimise risk täiskasvanueas on üldiselt seda suurem, mida stressirohkem ja elamustevaesem keskkond last kasvades ümbritseb.
Kuidas aktiivsus-tähelepanuhäirega last aidata?
Laps vajab professionaalide abi. Häire ravis kasutakse nii ravimeid kui ka psühhoteraapiat.
Psühhoteraapias on levinuim ravivõte kognitiiv-käitumuslik teraapia, mille eesmärk on õpetada patsienti näiteks oma aega planeerima, motivatsiooni säilitama, emotsioone reguleerima jne.
Ravimitest kasutatakse stimulante amfetamiini ja metüülfenidaati, mis tervel inimesel kutsuks aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomeid esile, kuid häirega inimesel hoiavad neid tagasi. Ka kasutatakse mitte-stimulanti atomoksetiini, mis blokeerib ajus virgatsaine transportimist ja vähendab seeläbi aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomeid.
ADHD on krooniline haigus, mille sümptomeid saab ravivõtetega enamikel juhtudel vähendada ja kontrolli alla saada, ent hetkel pole võimalik ADHD-d täielikult välja ravida.
Loe ADHD ja paljude teiste terviseprobleemide kohta Tervisenurga blogist SIIN!
