Koolieelikutel soovitatakse ekraani taga veeta mitte rohkem kui ühe tunni päevas ning alla kaheaastased ei tohiks üldse ekraani vaadata. Kuid nagu me enda ümber ringi vaadates näeme, ei kuula lapsevanemad seda soovitust. Paljud lapsed kasutavad iPade, arvuteid ja nutitelefone tunduvalt rohkem, kui tunnikese päevas.
Seda hoolimata asjaolust, et igasugune lapsele nutiseadme pakkumine on praegusel momendil veel sisuliselt sotsiaalne eksperiment. Me teame juba, et ülemäärane televiisori vaatamine on seotud ülekaalulise ja tähelepanuhäiretega. Kuid me ei tea, kuidas mõjub ülemäärane nutiseadmete kasutamine, sest ükski nende vidinatega üles kasvanud laps ei ole veel päriselt üles kasvanud.
Ekraani taga olemise ajast on spetsialistide sõnul tegelikult küll tähtam see, mida laps arvutis teeb - kas mängib matemaatika- või loogikaülesannetest koosnevat mängu või vahib moraalita multifilmi. Kuid fakt on ikkagi see, et igavuse tundmine on inimese arengus väga olulisel kohal. Me ei tea veel, mis juhtub põlvkonnaga, kes kasvab üles ilma igavust tundmata, sest nutiseade pakub alati midagi.
Et näha mis saab, keelas Christopher Mims eksperimendi korras oma lastele igasuguse nutiseadmete kasutamise nädala sees. Varasemalt oli Christopher nagu keskmine lapsevanem ikka - kasutas televiisorit ja nutiseadmeid selleks, et püüda laste tähelepanu nii kauaks, et söök valmis teha, teine laps riidesse panna, toad korda seada vms.
Ta kirjutab, mis sai siis, kui perekond sellest meetodist ja üldse lastele nutiseadmete lubamisest loobus: "Minu lapsed, vanuses 6 ja 4, muutusid vähem pahuraks. Nad muutusid õnnelikumaks, nende reageerimis- ja kujutlusvõime kasvasid. Nad taasavastasid oma mänguasjad. Väljaspool kodu muutusid nad vähem nõudlikuks ja omandasid paremad eneseregulatsiooni oskused."
(Allikas: The Wall Street Journal)
Kas, kui palju ja milleks kasutab Sinu laps nutiseadmeid?
