Lapsega suheldes oma viha kontrollimine on vanematena meie kohustus. Kui näitame oma viha välja viisil, et laps meid kartma hakkab, on lapse-vanema turvaline suhe tõelises ohus. Kuid kuidas siis lapse peale kurjaks saades olukorraga toime tulla, annab Postimehes nõu psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstaabel.
- Lapsest kinni krabada, teda sikutada või kõva häälega karjuda on lubatud ainult siis, kui tegemist on tõeliselt ohtliku olukorraga.
- Sa ei saa panna teist inimest tegema seda, mida sa tahad. Ainus viis teise käitumist muuta, on muuta enda oma. Karjudes, ähvardades või lüües võib saavutada lühiajalise efekti, laps teebki sel hetkel soovitut, aga pikas perspektiivis see ei tööta. Enesekaitseks muutub laps vanema viha suhtes aina immuunsemaks ja vanem peab efekti saavutamiseks järjest hullemini vihastama.
- Kui vanemad karjuvad, paugutavad uksi või löövad, õpetavad nad lapsele, et see ongi sobiv käitumine. Kui vanem oskab lapse nähes oma vihaga toime tulla, siis saab laps sõnumi, et viha on normaalne emotsioon ja sellega on võimalik hakkama saada.
- Kui viha hakkab tekkima, pööra kogu oma tähelepanu enda maha rahustamisele. Loe kümneni, enne kui siis üldse midagi ütled. Kui sa ei suuda enam rahulikult rääkidagi, lahku kohe ruumist. Kui vähegi suudad, selgita lapsele võimalikult rahulikult, miks pead temast eemale saama. Pese nägu või käsi külma veega. Võid teises ruumis hüpata üles-alla, pigistada stressipalli, liigutada end mingi muusika rütmis.
- Kui laps on nii väike, et sa kas ei saa tema juurest eemale minna või tuleb ta sulle järele, siis eemaldu olukorrast mentaalselt. Võid korrata rahustavaid fraase, samuti saad kasvõi last kaenlas hoides käe kraani all külma veega kokku teha ja sellega üle näo tõmmata.
- Kuigi vahel soovitatakse viha korral patja või poksikotti taguda, pole see hea mõte. Esiteks on see vaatepilt lapse jaoks väga hirmutav. Teiseks, mis iganes asja löömine viha välja elamiseks tekitab kehas seose löömise ja viha vahel.
- Kui oled maha rahunenud, mine räägi lapsega juhtunust. Keskne peaks olema lapse kuulamine, et sa saaksid aru lapse emotsioonidest, mis viisid probleemse käitumiseni. Siis on sul võimalik õpetada last ka oma tundeid juhtima, mis omakorda vähendab tõenäosust, et sama situatsioon ei kordu.
- See, kui lapse käitumise peale vihast endast välja lähed, pärast kahetsed ja lapse ees vabandust palud, ning konflikti algpõhjuse üldse unustad, annab väga kehva signaali. Laps õpib, et emotsioone võib väljendada jõhkral ja haiget tegeval moel, kui vaid pärast vabandad.
Loe pikka ja põhjalikku ülevaadet oma vihaga toimetulekust Postimehest!
Kuidas Sina end lapse peale vihastades tagasi hoiad, et karjumisest ja lapsele haiget tegemisest hoiduda?
