Kas oled valmis kümneks minutiks päevas õpetaja rolli käest ära andma ja oma lapsega lihtsalt mängima - nii, et tema juhib mängu?
Tavapäraselt näevad vanemad ennast suhtes lastega pigem õpetajana. Me õpetame juba paariaastaseid lapsi lugema ja kirjutama, faktidest ja seostest aru saama. Isegi lapsega koos mängides me ju õpetame teda - puslet kokku panema, legost maja ehitama või värviraamatust värima. Tuba koristama, nõusid pesema.
Uuringud näitavad, et just mängimine annab olulise panuse lapse sotsiaalsesse, emotsionaalsesse ja kognitiivsesse arengusse. Lapsed on loovamad ja käituvad oskuslikumalt, kui täiskasvanud nendega iga päev kasvõi kümme minutit mängivad.
Kusjuures oluline pole lihtsalt koos mängimine, vaid lapse juhitud mängus kaasalöömine! Juba kümme minutit päevas ühist lapse juhitud mängu arendab nende loovust ja enesejuhtimisoskust. Lapsega mängimine loob parema suhte kogu eluks ning see toetab ta kasvamist enesekindlaks ja iseseisvaks inimeseks.
Tihti ei mängi lapsevanemad oma lastega, sest nad ei oska, või neil on kuidagi piinlik pisikeste lastega eakohastes mängudes osaleda. Tegelikult ei pea last kogu aeg mängus juhendama, vaid hoopis tema tegevusi matkima ning laskma lapsel tegevusi välja mõelda ja mängu juhtida.
Kuidas lapsed ikkagi sellisel juhul arenevad ja õpivad, kui vanemad ei struktureeri nende mängu ega paranda nende vigu? Näiteks, kuidas laps oskab selle pusle kokku panna, kui vanem täiskasvanuna ei näita talle õiget lahendust ette? Laps õpib kõige paremini just läbi katsetamiste ja siin on vaja vanemal eelkõige kannatlikkust, et laps saaks proovida ja leida sobivaima lahenduse. Käsud, keelud ja pidevad parandused vähendavad lapse soovi proovida ning olla loov ja julge.
(Allikas: www.tarkvanem.ee)
