Teadmata tekkepõhjusega tõsise laste hepatiidi juhtimite arv aina kasvab. 1. maiks oli juhtumeid vähemalt 228, kokku 20 erinevast riigist. Surmajuhtumeid on üle maailma vähemalt 5 – neist kolm Indoneesias.
Kõige tõenäolisemaks puhangu põhjustajaks peetakse hetkel adenoviiruse tüüpi F41. Kõige rohkem hepatiidijuhtumeid on diagnoositud Suurbritannias ning kahel kolmandikul lastest on tuvastatud ka see adenoviiruse tüüp.
Põhjendus on siiski enam kui ootamatu, sest adenoviirus on tuntud suhteliselt ohutu viirusena, mis tekitab kergeid haiguseid – klassikalist kõhugrippi ja nn külmetust. Raskemaid tagajärgi, sh hepatiiti on adenoviirus senini põhjustanud vaid immuunpuudulikkusega patsientidel. Praegu haigestuvad aga pealtnäha täiesti terved lapsed.
Muidugi on tõstatunud ka küsimus, kas hepatiidipuhangu põhjuseks võivad olla koroonavaktsiinid? Vastus on ei. Kahe sündmuse üheaegne toimumine (hiljuti algasid nii laste vaktsineerimine kui ka hepatiidipuhang) ei tähenda veel põhjuslikku seost. Antud juhul seos puudub, sest valdav enamik hepatiidi saanud lastest ei ole üldse koroonavaktsiini saanud.
WHO jätkab puhangu uurimist.
Muide, jätkuvalt peetakse võimalikuks ka varianti, et hepatiidi esinemine polegi tegelikult tõusnud, vaid suurenenud on teadlikkus ja diagnoosimine.
Kuna laste hepatiidipuhangu põhjus pole täpselt teada ja sellest hoidumine on seega võimatu, on sümptomite märkamine ainus, mida me teha saame. Hepatiidi sümptomid on ootamatu kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu ja kollasus – kui lapse nahk ja silmavalge muutuvad kollakaks, siis otsi kohe arstiabi.
Muidugi tasub ka säilitada rahu, sest 228 last 20 riigi peale on siiski väga väike esinemistõenäosus.
Taustaks: hepatiit on maksapõletik, mida tavapäraselt tekitavad hepatiidiviirused või maksa kahjustamine elustiiliga, kuid praeguse laste hepatiidi puhul need tavapärased põhjustajad ei päde, kuna lastel ei ole tüüpilisi hepatiiditekitajaid tuvastatud ning ilmselt ei ole nad oma maksa ka alkoholi joomisega ära kurnanud.
(Allikad: WHO, IFL Science)
