Lapsed + liigne suhkur = mäluhäired?!

Lapsed + liigne suhkur = mäluhäired?!

04. Mar 15:33 Emmede Klubi Emmede Klubi

Vähesed teavad, kuidas mõjutab suur suhkrutarbimine lapsepõlves aju arengut. Täpsemalt seda piirkonda, mis on õppimise ja mälu jaoks kriitilise tähtsusega – hipokampust.

Uued uuringud on (näriliste peal) näidanud, et suhkruga magustatud jookide igapäevane tarbimine noorukieas halvendab täiskasvanueas õppimis- ja mäluülesannete lahendamise oskust, vahendab Kuressaare Haigla teadusuuringute tulemusi. Lisaks paistab,et suhkrust põhjustatud muutused soolestiku bakterikultuurides võivad põhjustada mäluhäireid.

Poeriiulitel asuvad suhkrurikkad, ent hästi turustatud tooted püüavad lausa karjuvalt meie laste tähelepanu. Just lapsed on need, kes tarbivad kõige rohkem lisatud suhkruid. Paraku on teada, et kõrge suhkrusisaldusega toitumisviise on seostatud rasvumise, südamehaiguste ning isegi mälufunktsiooni häiretega.

Uued uuringud, mida juhtisid Georgia Ülikooli (UGA) õppejõud koostöös Lõuna-California ülikooli uurimisrühmaga, on näriliste peal näidanud, kuidas suhkruga magustatud jookide igapäevane tarbimine noorukieas halvendab täiskasvanueas õppimise ja mäluga seotud ülesandeid. Lisaks selgus, et suhkrust põhjustatud muutused soolestiku bakterikultuurides võivad põhjustada mäluhäireid.

Leiti, et sarnast mälupuudulikkust täheldati isegi siis kui teatud baktereid (nimega „parabacteroides”) rikastati eksperimentaalselt nende loomade sooltes, kes polnud kunagi suhkrut tarbinud.

"Varajases elueas tarbitud suhkur suurendas Parabacteroides'i taset ja mida kõrgem nende bakterite tase soolestikus oli, seda halvemini said loomad ülesandega hakkama," ütles Emily Noble, UGA Pere- ja TarbijateadusteKolledži dotsent, kes oli selle uuringu esimene autor. "Leidsime, et bakterid üksi olid piisavad mälu kahjustamiseks samamoodi nagu suhkur, kuid see kahjustas ka muid mälufunktsioonide tüüpe."

Arvestades hipokampuse rolli mitmesugustes kognitiivsetes funktsioonides ja võttes arvesse asjaolu, et see ajupiirkond areneb jätkuvalt ka hilises noorukieas, püüdsid teadlased rohkem mõista hipokampuse haavatavust kõrge suhkrusisaldusega dieediga läbi soolestiku mikrobioota.

Noortele rottidele anti nende tavalist toitu ja sinna juurde ka 11%-list suhkrulahust, mis on võrreldav kaubanduslikult saadavate suhkruga magustatud jookidega. Seejärel lasid teadlased rottidel sooritada hipokampusest sõltuva mäluülesande, mille eesmärk oli mõõta episoodilist kontekstimälu või meenutada konteksti, kus nad olid varem tuttavat objekti näinud.

"Leidsime, et varases eas suhkrut tarbinud rottidel oli halvenenud võime eristada, et objekt oli konkreetses kontekstis uudne. See oli sama ülesanne, mida rotid, kellele suhkrut ei antud, suutsid täita," ütles Noble.

Teises mäluülesandes mõõdeti põhilist äratundmismälu, hipokampusest sõltumatut mälufunktsiooni, mis hõlmab loomade võimet ära tunda midagi, mida nad olid varem näinud.

Selle ülesande puhul ei mõjutanud suhkur loomade äratundmismälu. "Varases eas suhkru tarbimine näib valikuliselt kahjustavat nende hipokampuse õppimist ja mälu," ütles Noble.

Täiendavad analüüsid näitasid, et suur suhkrutarbimine tõi kaasa Parabacteroides'i taseme tõusu soolestiku mikrobioomis. See on enam kui 100 triljonit seedetrakti mikroorganismi, mis mõjutavad inimese tervist.

Et paremini tuvastada mehhanismi, mille abil bakterid mõjutasid mälu ja õppimist, suurendasid teadlased eksperimentaalselt Parabacteroides'i taset nende rottide mikrobioomis, kes polnud kunagi suhkrut tarbinud. Nendel loomadel esines kahjustusi nii hipokampusest sõltuvate kui ka hipokampusest sõltumatute mäluülesannete osas.

"Bakterid kutsusid ka iseenesest esile mõningaid kognitiivseid puudujääke, " ütles Noble.

Noble'i sõnul on vaja tulevasi uuringuid, et paremini tuvastada konkreetseid teid, mille kaudu toimub soolestiku ja aju vaheline signaalide saatmine.

"Nüüd on küsimus selles, kuidas need bakterite populatsioonid soolestikus muudavad aju arengut?" Ütles Noble. "Kui suudaksime tuvastada, kuidas soolestikus olevad bakterid aju arengut mõjutavad, saaksime teada, millist sisekeskkonda vajab aju tervislikuks kasvamiseks."

Artikkel "Toidusuhkru tõttu suurenenud soolestiku mikroobide taksonid häirivad mälufunktsiooni" ilmub ajakirjas Translational Psychiatry. Selle uuringu vastutav autor on USC Dornsife'i kirja-, kunsti- ja teaduskolledži dotsent Scott Kanoski.Täiendavad autorid on Elizabeth Davis, Linda Tsan, Clarissa Liu, Andrea Suarez ja Roshonda B. Jones Lõuna-California ülikoolist; Christine Olson, Yen-Wei Chen, Xia Yang ja Elaine Y. Hsiao California ülikoolist Los Angeleses; ning Claire de La Serre ja Ruth Schade UGA-st.

(Allikas: SA Kuressaare haigla, Science Daily)