Juba sel pühapäeval me ärkame tund aega varem. 30.Märtsil keeratakse kella tund aega edasi ja me elame selle aja järgi järgmised 7 kuud.
Me oleme üks 76 riigist, kes keeravad kella, kuigi 128 riigis maailmas seda ei juhtu. Kuid kella keeramise ajalugu on juba 100 aastat vana.
Lastearst Anna Birka selgitab suveajale minemise ajallugu:
Juba 19. sajandi lõpus hakati seoses päikese varasema tõusuga varem üles ärkama, et jõuaks rohkem toimetada.
Esmakordselt keerati kella Suurbritannias 1908.aastal.
Üha rohkem eksperte usub, et see aitab ka majanduse tõhusust parandada, ulatudes 0.3 kuni lausa 5 protsendini.
Kui laps sünnib talveaja ja suveaja piiril, on vanematel võimalik tema sünnikuupäeva valida. Kui laps sünnib 3:00 öösel, võivad vanemad kuupäeva valida, aga kui juba 3:05, kirjutatakse sünnikellaajaks 4:05.
Et aru saada, kas last kella keeramine mõjutab jälgi teda. Ta ei pruugi enam nii palju magada soovida - ta võib varem tõusta, tal võib olla kehvem söögiisu, ta võib olla tusatsev ja kaprissne või esineb tal unisust ajal, mil seda tavaliselt pole olnud. Mõnel lapsel võib isegi immunsüsteem või hormonaalsüsteem häiritud olla.
Jah, me täiskasvanutena võime ärgata, kohvi juua ja pesemas käia, ning tunda, et see ei mõjutagi meid, aga tegelikult mõjutab see kõiki, me kõik ei ole lihtsalt ühte moodi tundlikud.
Lastel võib võtta 2-3 kuud, mõnel isegi kauem, kuni nad uue olukorraga kohanevad.
Kui minna põnevasse teise keskkonda, näiteks Ameerikasse, kus kellaaja vahe on suur, viib uus seiklus ja kaunid kohad tähelepanu mujale, kuid kui sa tuled koju, võtab õige rütmi kättesaamine aega. Kui see rütm on häiritud, ka töövõime väheneb.
Täiskasvanutel võtab umbes 2 nädalat aega, et harjutada oma keha varem tõusma ja igapäevaselt tegutsema. Aga on inimesi, kes harjuvad sellega ka paremini.
Kui tervis ei ole ka üleüldiselt tugev, on rida probleeme, mis võivad tekkida: psühho-emotsionaalsed häired, südame ja veresoonkonna haigused, suhkrutõbi.
Paljudes riikides näitab statistika, et suveajale ülemineku ajal suureneb hädaabikõnede arv tunduvalt. Infarkte esineb sagedasemalt ja Venemaa põhjal tõuseb sel ajal ka enesetappude arv 66%.
Katseid on tehtud ka sportlaste seas, kus 60% inimestest ei ole mingeid probleeme, aga näiteks 40% on erinevaid häireid.
Kuidas ajavahega harjuda?
Lastearst soovitab juba mitu päeva varem sujuvalt varem ärkama hakata, et ennast harjutada.
Kevadel tundub suveajale üleminek kergem ja parem, sest päike paistab ja meil on hea meel ärgata. Talvel tundub see raskem, sest keha on nõrgem ja väsinum ja tahaks oma normaalses rütmis magada ja ärgata.
Praegu on kindlasti juba õige aeg enda keha kellakeeramisega harjutama hakata - tõuse homme umbes 5-10 minutit varem ja nii iga päev. Sel viisil on üleminek suveajale kergem. Jälgi enda ja lapse rütmi igapäevaselt ja tehke asju tavapärases järjekorras, ainult väikese ajanihkega.
Emmede Klubi
