Üha enam jõuab arsti juurde lapsi, kel esineb tehnikaseadete liigkasutamise tõttu kontrollimatut rahutust või ärevust, vahendab Postimees Soome meediakanali Yle uudist. Vanemad ei mõista, et lisaks laste ekraaniaja piiramisele tuleb piirata ka ennast.
Ärevus on laste seas väga levinud vaimse tervise arengu häire sümptom. Nutitelefonid, arvutid, mängukonsoolid ja televiisor mõjutavad närvisüsteemi. Eriti tundlikud on seadmetele väikesed lapsed, kelle aju alles areneb. Lisaks ärevusele võivad liialt tehnikaseadmeid kasutavatel lastel tekkida raskused ka oma emotsioonide kontrolli all hoidmisega.
Mõned vanemad ei taipa, kuidas mõjub lapsele see, kui jätta ta sageli üksinda telerit vaatama. Nii kujuneb järglasel arusaam ümbritsevast maailmast mitte vanemate selgituste, vaid teleri vahendusel.
Lisaks telerile rikuvad aga laste ja vanemate suhteid sageli ka telefonid. See probleem on juba hulga levinum: paljud vanemad ei saa aru, kuidas mõjutab vanema käitumine lapse arengut. Näiteks seavad vanemad küll lapse tehnikaseadmete kasutamise ajale piirangu, kuid ei jälgi enda käitumist ning kasutavad ise tehnikaseadmeid ajal, kui võiks tegeleda lapsega.
Kahetsusväärne on olukord, kus ema või isa lükkab küll lapsekäru, kuid vaatab samal ajal oma nutitelefoni. Laps võib üritada vanemaga kontakti luua, kuid teda ei panda telefoniga tegeledes tähele.
Kuidas ütleb Sinu sisetunne: kas kasutad laste juuresolekul liiga palju tehnikavidinaid?
Jep, magamistoaga - sama! Uues kodus on meil olnud telefoni ja magamistoa värk sedasi, et kordagi pole ükski telefon ööseks tudule tulnud, aga päeval last magama pannes - a la ti on midagi kiiret vaja nokkida...
sama siin ☹ mõtlen koguaeg, et näiteks magamistuppa ei võta üldse telefoni kaasa või nii, aga siis jälle avaneb sobiv hetk, kui lapsed magavad, aga pean ikkagi veel natukene aega voodis valvama ja... oeh. neeeedus, ma ütlen!
Mind puudutab see teema väga. Meil on olnud probleem, kus telekas mängib sisuliselt terve päeva (mehele meeldib, et kodune tunne). Nüüd ma olen selle konkreetselt välja juurinud ja nädala sees on telekas päeval kinni. Õhtul kui terve pere on elutoas aga ikkagi lahti - hommikul Terevisioon, õhtul Ringvaade. Meile endale need väga meeldivad, aga vahel ikka kahtlen, sest laps on ka harjunud hommikust süües ekraanile jõllama (mitte, et Terevisioonis talle midagi põnevat oleks - küllap niisama vahib inimesi). Korra vms päevas tahab laps ka oma teletupsude tantsu või laulu ära vaadata. Noh, see, okei. Et kõige hullem ei ole selle telekaga, aga ikkagi on.
Küll aga tunnen konstantselt suuri süümepiinu nutitelefoni kasutamise pärast... Jällegi tean, et lapse seisukohalt on see halb-halb-halb, aga mul ei ole muud võimalust päeva jooksul väiksemaid tööasju ajada ja ma siiralt armastan oma töid ja ei ole vähimatki soovi loobuda lapste lasteaeda mineku ajani.. Üldse... Iga päev loon endale reegleid, et vaatan telefoni kolm korda päevas kindlatel aegadel, ja iga päev juhtub mingi erand, et okei täna on see ootamatu koosolek, ma täna selle ühe asja kirjutan. Siiski veidi olen asja paremaks saanud. Ja töötan selle kallal iga päev edasi. Ja tunnen süümekaid edasi. Aga oma armsatest töödest ikka ei loobu 😛
oo see on minu jaoks nii intrigeeriv teema..nii palju kui mina olen sellest asjast aru saanud, siis erinevate meediumite mõju lapse arengule võib olla väga negatiivne - kui lapsel on võimalik piiramatult kaeda talle eakohaseid ja/või ebasobivaid asju. Alla 2 a näiteks ei soovitata üldse kasutada ei arvutit ega televisiooni jmt sest nad ei ole veel võimelised sealt midagi omandama, vaid see ongi nende jaoks väsitav - liiga ere, liiga kiire, ei saa katsuda, tegelased ei ole sellised nagu päriselus jne. Samas on see lastevanematele väga raske, sest nt Ameerikas on sellised kenade nimetustega lastesaated nagu BabyEinstein, BabyGenius jne, ehk vanemad on jõhkralt survestatud oma imikutest lapsi telksi ette panema, sest selliste udupeente nimedega saated lihtsalt peavad ju kasulikud olema ja iga vanem tahab oma lapsele parimat.
Peale ärevuse on laste ebamõistlike meediumite kasutamise kohapealt veel välja toodud keele arengu pidurdumist, initsiatiivi halvenemine, loovuse vähenemine, keskendumisvõime vähenemine, empaatiavõimetus, vägivald, pornograafia jne, need reaalsed näited, ka Eesti elust, on ikka päris jõhkrad.
Negatiivsena tuuakse välja veel see, et paljudes kodudes tv mängib kogu aeg nö taustaks, täiskasvanu oskab eraldada olulist heli mitteolulisest ja saab sedasi tegutseda, aga väikelaps seda kunsti veel ei oska. ja kuna tema tähelepanu on niigi üürike, siis on see veel tema jaoks segav faktor. Ja samas näitavad uuringud, et kui tv mängib siis vanem räägib lapsega vähem, mis on otseses seoses kõne arenguga jne.
AGA meediumite kasutamine kodus võib olla väga ok ja väga arendav, juhul kui see on vanemate poolt reguleeritud - eakohane, ajaliselt piiritletud, vaadatav sisu on kontrollitud ja hiljem ka lapsega läbi arutatud, et kuidas laps sellest aru sai jne. Telekas ja arvuti annavad ainulaadse võimaluse nt jälgida kuidas röövikust saab liblikas jne.
Seega mumst ei peaks nii väga tegelema selle heaks-halvaks lahterdamisega, sest meedia on meie elu väga oluline osa, vaid peaks tõstma vanemate teadlikkust sellest, kuidas lapsi õpetada meediat tarbima nii, et see oleks kasulik.