Hariduspsühholoog selgitab, miks nutiseadmed ja sotsiaalmeedia laste ajule halvad on

Hariduspsühholoog selgitab, miks nutiseadmed ja sotsiaalmeedia laste ajule halvad on

08. Aug 17:55 Emmede Klubi Emmede Klubi

Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro nentis "Vikerhommikus", et nutiseadmete pakutav kiire mõnutunne rikub laste loomupärase tungi end arendada ja iseseisvalt tegutseda. Lahendus? Lapsele nutiseadmeid mitte anda!

Nutiseadmed võivad lastele mõjuda hoopis teistmoodi kui täiskasvanutele, sest lapse aju õpib kordades kiiremini kui meie – nii õpib lapse aju ka sõltuvuse kiiremini ära.

Miks nutiseadmed nii kergesti sõltuvust tekitavad? Inimese aju on kujunenud nii, et kõik uudne on ajule mõnus, ja eriti lapse ajule. Vanasti tähendas see aina uute mängude välja mõtlemist, sest iga uus mäng oli lapse ajule nii põnev ja mõnus. Nüüd aga on olemas ajule palju lihtsam viis uut põnevust saada – nutiseadmed. 

Kõige suurem probleem on see, mis jääb lapsel tegemata selle aja jooksul, mil ta nutiseadmes on. "Kui noored saavad tunda nutiseadme mõnu, siis on neid raske ümber harjutada, et hakka nüüd ise midagi uurima, muusikat looma või sporti tegema. Kui nauding uudsusest tuleb aeglasemalt ja seda on raske saavutada, siis me mõnes mõttes rikume nutiseadmega lapse loomuliku soovi ennast arendada," sõnas Arro.

Ainus pääsetee on laste võimalikult kaua nutiseadmetest eemal hoidmine. Arro nendib, et tegelikult võiks nutiseadme saada laps, kes on juba võimeline selle endale ise ostma. Selleks ajaks on laps oma muud huvid üles leidnud ning nutiseade ei saa mängu ja uudishimu aseaineks, vaid noor saab seda kasutada näiteks oma füüsikakire või lauluhuvi kasuks.

Paraku tuleb nutiseadmega kasuliku kõrval alati kaasa ka kahjulik – nt sotsiaalmeedia, mis on täiskasvanute poolt ja täiskasvanutele raha teenimise eesmärgil meelega üles ehitatud nii, et kasutaja aju tahaks seal olla aina rohkem ja rohkem, tarbida aina pinnapealsemaid infokilde, mis inimest ei arenda. Neid äppe ja mänge teevad inimesed, kellel on väga palju raha, et uurida ja arendada välja just sellised tooted, mis inimesi eriti hästi n-ö konksu otsa saaks.