Kolmel eestlasel on lähiajal diagnoositud väga nakkav haigus leetrid, sest nad reisisid piirkonda kus haigus levib, kuid ei olnud piisavalt vaktsineeritud.
Novembris Indoneesia reisilt tagasi pöördunud kuueliikmelisest reisiseltskonnast kahel Harjumaal elaval inimesel diagnoositi leetrid. Tegemist oli täiskasvanutega, kes olid vaktsineeritud leetrite vastu ühe vaktsiinidoosiga, mis ei anna täit kaitset leetrite suhtes. Hiljem sai kinnituse veel üks leetrite haigusjuht - ühe varem haigestunu pereliige. Ka tema oli vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga.
"Kuna kõikide haigestunute puhul on tegemist aktiivsete noorte pereinimestega, kes enne haiguse avaldumist võisid kokku puutuda väga paljudega, siis tuletame meelde, et leetrid on äärmiselt kergesti leviv nakkushaigus - sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest võib haigega kokku puutumise järel haigestuda 98," teavitab Terviseamet.
Haigestunute pereliikmetel ja nendega lähikontaktis olnud inimestel on palutud oma tervist jälgida ja esmaste haigustunnuste või haiguskahtluse korral pöörduda koheselt haiglasse.
Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimese sünnipäeva aegu, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetrite vastase kaitseta! Vaid leetreid põdenud emadelt sündinud imikud omavad immuunkaitset 6-9 kuu jooksul. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13. eluaastal.
Mis on leetrid?
Leetrite esmased haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (n-ö Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale, viimaseks peopesadesse ja jalataldadele.
Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse. Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul.Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul. Inkubatsiooniperiood kestab keskmiselt kümme päeva.
Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Peamiseks murekohaks on ikkagi haiguse kõrge nakkuvus. Siiski võib haigus ka tüsistuda - raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine.
Terviseameti soovitused seoses vaktsineerimisega
2014 aastal oli Eestis vaktsineerimata 6601 last vanuses 2-14 aastat. Kõige enam on leetrite vastu vaktsineerimata lapsi Tallinnas ja Harjumaal.
Lapsevanemad peaksid kontrollima, kas nende laps(ed) on vaktsineeritud MMR vaktsiiniga vastavalt immuniseerimiskavale ja vajadusel pöörduma perearsti või kooli tervishoiuteenuse osutaja poole tegemata jäänud immuniseerimiste teostamiseks.
Lapsevanemad, kes on loobunud laste vaktsineerimisest, peaksid sellest kindlasti teavitama oma laste kollektiive. See võimaldab laste kollektiivide juhtidel õigeaegselt informeerida kaitseta laste vanemaid võimalikust nakatumise ohust. Vaktsineerimata lapsi oleks mõistlik ohu möödumiseni kodus hoida.
Täiskasvanud peaksid kontrollima, kas nad ikka on MMR vaktsiiniga kahekordselt vaktsineeritud. Eriti oluline on see nende inimeste puhul, kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi, kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge, kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega, kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed ja naised, kes planeerivad rasestuda.
NB! MMR vaktsiin on vastunäidustatud raseduse korral. Reproduktiivses eas naised peavad rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida pärast vaktsineerimist rasestumist kolme kuu jooksul.
Leetrite-vastast immuniseerimist alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.
(Allikas: Terviseamet)
