Eesti puugiuuring: kaks kolmandikku puukidest on haiged, kuid entsefaliiti esineb õnneks väga vähe

Eesti puugiuuring: kaks kolmandikku puukidest on haiged, kuid entsefaliiti esineb õnneks väga vähe

22. Jan 15:47 Emmede Klubi Emmede Klubi

Eelmisel suvel palus TAI Eesti elanike abi, et teha selgeks, kui ohtlikud on puugid Eesti eri paikades. Inimestel paluti leitud puugid Tervise Arengu Instituuti saata. Nüüdseks on tulemused teada - nakkuseid kannab tervelt kaks kolmandikku Eesti puukidest.

Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. See tähendab, et puugilt leiti vähemalt üks haigustekitaja. Kuid 22 protsendil uuritud puukidest tuvastati korraga mitu erinevat haigustekitajat.

„Seniste teadmiste põhjal peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks. Käesoleva uuringu tulemused lükkavad selle ümber. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt, Viljandimaalt ja Valgamaalt. Saaremaa jääb nakkusohu pingerea lõppu,“ kommenteeris TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller.

Puuke uuriti kuue erineva haiguse suhtes. Tõsine haigus on neist puukentsefaliit, millele puudub ka ravi. Mõneti tõsine on ka puukborreilioos, mis põhjustab kõige rohkem probleeme kui see väljaravimata jätta, kuid õnneks on raviks lihtne antibiootikumide kuur. Teised puugihaigused on veidi kergemad - kulgevad tihti ka ilma sümptomiteta, kuid kui sümptomid esinevad, on need sarnased tavapärastele haigestumistele, ja kõik need haigused on väljaravitavad antibiootikumide abil

Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid rikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga ja Tartu maakonnast saadetud puukidelt.

28 protsendil uuritud puukidelt leiti borrelioosi. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks. Kõige vähem borrelioosist ohustatud on Ida-Virumaa, kus osutus borrelioosiga nakatunuks vaid iga kaheksas puuk ehk 12 protsenti.

Üllatavalt palju, 19 protsenti on puukidel neoerlihhioosi tekitajat Neoehrlichia mikurensist. Neoerlihhioosi tekitajat tuvastati kõige rohkem Viljandi maakonnas.

Vähem tuvastati anaplasmoosi tekitajat (Anaplasma phagocytophilum) ning Borrelia miyamotoi taastuvate palavike põhjustajat. Üldiselt jäi anaplasmoosi levimuse näitaja alla 10 protsendi. Seevastu keskmisest mitu korda kõrgem on 18 protsendiga Hiiumaa anaplasmoosi leiu tulemus. Eesti kõrgeim taastuvate palavike põhjustaja levimus on Läänemaal.

Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt. Ka varasemad uuringud on näidanud, et looduses entsefaliidiviirust palju ei leidu ning pigem on selle levimusmuster väga pisteline. Need kaks uuringule saadetud puuki võivad viidata puukentsefaliidi kolletele antud asukohtades.

TAI puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“ raames saadeti 2020. aastal puugipanka üle 6 400 puugi ning kaardile märgiti 16 045 puugileidu*.

Rohkem infot erinevate puugihaiguste kohta: https://puugiinfo.ee/puugioht/#puugihaigused

Emmede Klubi nõuanded puugihaiguste ennetamiseks: https://emmedeklubi.ee/koolieelik/pohjalik-ulevaade-kuidas-ohustab-puuk-inimest-kuidas-ohust-hoiduda-6781/

 

Kas teie peres on puugihaiguseid esinenud? Milliseid probleeme haigus tekitas?