Elame ajastul, mil üle poole abieludest lahutatakse ja alla poole lastega paaridest on üldse abielus. Naise ja mehe lahkuminek on tavapärane. Samas on veel puudulikud lapsevanemate teadmised sellest, kuidas minna lahku nii, et kahju ei kannataks lapsed. Jagame seitset lihtsat reeglit, millest iga lahutav lapsevanem peaks kinni hoidma.
1. Lahku halvast suhtest. Lahkuminek iseenesest ei ole halb. Elu koos õnnetu ema ja isa, pidevalt kaklevate vanemate, vägivallaga võib olla lapsele halvemaks kasvukeskkonnaks kui kaks eraldi, aga õnnelikku kodu.
2. Ärge lahendage teravaid probleeme laste ees. Kui vaidlus kisub kakluseks, suudavad täiskasvanud end kokku võtta ja oma tunded pausile panna, et jätkata teravat diskussiooni siis, kui lapsed ei ole enam kuuldeulatuses.
3. Rääkige lapsele sellest, mis toimub. Ärge hoidke lapsi teadmatuses - nad saavad aru, et midagi on valesti.
4. Kuid rääkige lapsele lahkuminekust koos ja üksmeelselt. Isegi, kui erimeelsused on suured ja emotsioonid väga teravad, suudavad täiskasvanud inimesed vestluse lastega rahulikult koos ette võtta. Lapsele ei tohi jätta muljet, et üks vanem on süüdlane (isegi, kui tundub, et nii see on), ega muljet, et isa või ema jättis perekonna maha. Maha jäetakse oma mees või naine, mitte oma laps. Kui ema ütleb lapsele otseselt või kaudselt, et näe - issi läks meie juurest ära ja jättis meid maha, siis laps tunneb, et tema on ka milleski süüdi. Ta võib tunda, et pole olnud piisavalt hea laps. See teeb lapsele väga haiget.
5. Teisest lapsevanemast ei tohi mitte kunagi lapse kuuldes halvasti rääkida. Mitte iialgi! Laps armastab oma mõlemat vanemat tingimusteta ja on lojaalne mõlemale vanemale. Halb partner ei pruugi olla halb lapsevanem. Kui ema ütleb isa kohta lapse kuuldes halvasti, siis on lapsel väga raske. Laps tunneb, et ta peaks n-ö pooli valima, kuid ei oska. Ta tunneb, et ükskõik mida ta mõtleb või mis otsuse teeb, vastus on ikka vale. Tal on väga paha olla.
6. Lahkumineku korral on lapse heaolu vanemate ühine eesmärk. Kõik sammud, mida ema ja isa lahku minnes teevad, tuleb läbi mõelda, küsides endalt: "Kas see samm tuleb minu lapsele kahjuks või kasuks?" Näiteks võib ema tunda end väga petetu ja õnnetuna ning soovida mehele tema tegude eest kätte maksta, kuid kui ema takistab isa ja lapse vahelist suhtlust, siis kas lapsele on see samm kasuks või kahjuks? Ka juhul, kui endise partneriga kokku puutumine on emotsionaalselt väga raske - sellest saab lapse heaolu nimel üle olla. Lapsest ei tohi teha relva omavahelises võimuvõitluses.
7. Lastes tekitab rutiin turvatunnet. Suurte elumuutuste korral on igapäevarutiini jätkumine eriti tähtis. Püüdke tagada lastele senisega võimalikult sarnane elukorraldus, viies muudatusi sisse sammhaaval.
8. Lapsevanemlus on igavene. Inimesel võib olla ekspartner, kuid ekslast ei ole olemas. Partnerit maha jätval vanemal ei ole õigust katkestada suhteid lapsega ning mahajäetud vanemal ei ole õigust hoida last endale. Igal lapsel on alati õigus oma vanematele.
Kuidas pehmendasid Sina oma laste jaoks vanemate lahkuminekut?
See on keeruline küsimus. Palume sellele vastata mõnel lastepsühholoogil!