Montessori pedagoogika keskne mõte on stimuleerida lapse enesekasvatust, iseõppimist ja enesearendamist. Montessori kasvatuses on lapsele ütlemise asemel tähtis lapselt küsimine. Motherly jagab kümmet küsimust, mida Montessori pedagoogikat järgivate koolide õpetajad tavaliselt laste käest küsivad. Miks mitte rakendada neid lapse enesearengut toetavaid meetodeid ka kodus?
1. Mis järgmiseks? Selle asemel, et lapsele ette öelda, mida järgmiseks tegema peab, võiksid tema käest küsida, mida ta ise arvab, et järgmiseks tegema peaks. Näiteks võib laps hakata toidulauas veiderdama, kui ta kõht täis saab. Selle asemel, et öelda: "Vii oma nõud masinasse," võiksid öelda: "Sul on söödud. Mida sa järgmiseks tegema peaksid?" Nii polegi vaja last käsutada, sest ta jõuab ise õige tegevuseni.
2. Mida sa esimeseks teha tahaksid? Selle asemel, et last suunata ühe või teise mängu või kohustuse juurde, anna talle valik ise otsustada, mis järjekorras vajalikke või võimalikke tegevusi teha. Täiskasvanu jaoks pole eriti vahet, kas laps paneb enne uneriided selga või peseb hambad ära. Lapse jaoks on võimalus ise otsustada aga enesekindlust andev, loogilist mõtlemist arendav ja ka lihtsalt nende tegevustega (vastu puiklemise asemel) pihta hakkama motiveeriv.
3. Mida meil vaja on? Kui hakkate koos küpsetama või meisterdama, siis enne vajalike tarvikute lauale valmis panemist anna ka lapsele võimalus loogilist mõtlemist harjutada. Väiksema lapse käest võid küsida, mida meil vaja võiks minna, suuremal lapsel võib aga aidata ise vajalike asjade nimekirja koostada ning hiljem olemasolev maha tõmmata.
4. Mis tundeid see sinus tekitab? Oma emotsioone tundma, mõistma ja reguleerima õppimine on üks lapseea keerukamaid ülesandeid. Vanemad saavad kaasa aidata, kui suunavad last regulaarselt oma tundeid märkama ja sõnadesse panema. Alguses ei oska laps ise tundeid nimetada ning vajab vanemate eeskuju. Näiteks võid lapse käest küsida: "Mida sa tunned? Mina tunneksin ennast kurvana, kui keegi mind liivaga viskaks."
5. Kuidas ma sind aidata saan? Kui laps ei saa mõne käsiloleva tegevusega hakkama, võib see teda ennast või kõrvalt vaatavaid täiskasvanuid parasjagu ärritada. Muidugi on lihtsam tegevus ise ära teha, näiteks käärid haarata ja kuju välja lõigata või ümber läinud legotorn uuesti üles laduda. Tegelikult võiks aga ohjad lapse enda kätte jätta - enne sekkumist küsida: "Kuidas ma sind aidata saaksin?"
6. Räägi mulle, mis juhtus? Lapsed alles õpivad teiste inimese, eriti aga teiste lastega suhtlemist. On väga normaalne, et laste seas esineb palju konflikte, näiteks tülisid mänguasjade pärast. Tihti saab laps olukorraga ise hakkama ega vajagi muud, kui et keegi temapoolse loo lihtsalt ära kuulaks.
7. Millest sa tahaksid lugeda? Selle asemel, et lastele kogu kohustusliku kirjanduse nimekiri ette anda, lastakse Montessori koolides lastel paljusid raamatuid ise valida. Nii saad suunata last mõtlema, milline inimene tema on, mis talle meeldib, mida ta parasjagu tahaks.
8. Kas sa tahad, et ma olen sinu juures, või tahad sa praegu üksi olla? Lapsed on tihtilugu endast väljas. Mõnikord vajab laps võimalust täiskasvanu turvalises kaisus oma tunded välja nutta, teinekord toimib aga paremini võimalus üksi rahuneda. Mida laps parasjagu vajab? Küsi tema enda käest.
9. Mida sa saaksid teinekord teistmoodi teha? Montessori koolides üldjuhul ei karistata lapsi. Selle asemel arutatakse tekkinud olukorrad põhjalikult läbi ja lastakse lapsel ise kaasa mõelda, mida ta saaks tulevikus teisiti teha. Nii õpib laps oma käitumist analüüsima ja põhjusega õigeid käitumisvalikuid langetama, mitte lihtsalt sellepärast, et keegi suurem käskis.
10. Kuidas meie saaksime aidata? Et kasvatada empaatilisi ja abivalmis inimesi, võiksime lapsed juba maast madalast panna mõtlema selle peale, kuidas teisi inimesi aidata. Kui näete mänguväljakul teist last kukkumas või mängukaaslaste puudumise pärast nukrutsemas, siis küsi oma lapselt: "Mis sa arvad, kuidas me teda aidata saaksime?"
Milliseid enesearengut toetavaid küsimusi Sina oma lapse käest küsid?
