Kas teadsid, et Eestis tegutseb ööpäevaringne ämmaemanda nõuandetelefon 12252? Lisaks raseduse, selle planeerimise, ära hoidmise, kandmise, sünnituse ja beebi hooldamisega seotud teemadele on oodatud ka küsimused puberteedi, seksuaaltervise, günekoloogiliste probleemide, menopausi, hormonaalsete muutuste ja kõige muu kohta, mis puudutab naise tervist. Augusti lõpus saabus aga nõuandetelefonile üks teistest pisut erilisem kõne - helistajaks oli perekond, kes pidi ämmaemanda telefoni teel antavate nõuannete abil kodus ise sünnituse vastu võtma.
Ema Aurika meenutab oma teise lapse erilist ilmaletuleku lugu:
"Mõistmaks, miks päev lõppes nii nagu lõppes, tuleb alustada algusest. Hommikul viisin vanema lapse teist päeva lasteaeda. Vabale kolmele tunnile oli planeeritud KTG tegemine ja ämmaemanda visiit linnas. KTG tulemuse pealt paistis vaikus: ei mingit emakatööd, mis tegi mu eriti rahulikuks, et täna küll asjaks ei lähe.
Lõuna ajal suundusin tagasi lasteaeda, et laps koju magama tuua. Kuna lasteaia algus on ikka raske, siis kujunes kodus magama minemine väga nutuseks ja pikaks protsessiks. Lisaks tassisin oma suure vatsaga 14 kilo kaaluvat silmarõõmu korduvalt trepist üles-alla, et vähegi tuju tal paremaks saada. Kui takkajärgi mõelda, siis esimesed märgid lähenevast suursündmusest algasidki siis.
Kuna selline valulaadne pakitsus on mul kord kuus tavaline, siis ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu ja tegin samuti väikese lõunauinaku. Ärgates kestis pakitsus edasi ja otsustasin meest teavitada, et midagi vist hakkab toimuma. See oli kella 16 paiku. Veel mainisin, et tulgu rahulikult, et ega beebi veel välja kukkuma hakka. Kuna elame linnast väljas, siis autoga kulub koju jõudmiseks umbes pool tundi, tipptunni ajal kauem.
Mõtlesin, et käin selle ajaga duši all ära. Ja oh aeg, duši all mõnuledes hakkas midagi toimuma. Valud tugevnesid ja tihenesid, kuigi mingit regulaarsust neil ei olnud. Veidi enne viite jõudis mees koju, et koos haiglasse minema hakata. Samal ajal taipasin, et minust enam minejat pole - algasid pressid. Mees helistas kiirabisse.
Mingil hetkel jõudis pärale reaalsus, et kiirabi lapse sünni ajaks kohale ei jõua, tuleb ise hakkama saada. Vanemat last hoidma tulnud sõbranna kutsus naabrinaise abiks. Tekkis idee, et äkki saab mõne ämmaemanda telefoni kaudu juhendama. Mees sattus internetiotsingut kasutades Ämmaemanda Nõuandetelefoni numbri otsa ja helistas kohe.
Kuna ühe korra olin beebi enda seest välja saamisega juba tegelenud, siis oma keha kuulates teadsin, mis tuleb teha. Kuid naabrinaise ja lapse isa jaoks oli see ju täiesti esmakordne - ise sünnitust vastu võtta. Seega telefonijuhendamine oli neile suureks toeks.
Siinkohal meenub takkajärgi üks minu jaoks naljakas seik, kui teisel pool toru ämmaemand käskis sünnituse vastuvõtjatel sõrmed kuhugi lapse õlgade taha panna. Täpset sõnastust ei mäleta, aga minult kangastus silme ette seda soovitust kuuldes lapsepõlv, kuidas ema oli lehmadele poegimisel abiks. Kui vasikas ei tahtnud kuidagi välja tulla, siis ema toppis vahest terve käe kuhugi õnarustesse, et aidata vasikas kuskilt puusanuki tagant välja. Igatahes selle soovituse peale ma röögatasin: "Ei topi oma sõrmi kuhugi!" ning pressisin järgmist valu ootamata lapse ülejäänud keha endast välja.
Ja nii meie pisike härra sündiski!
Kui värskelt kahekordseks issiks saanu asus ämmaemanda juhendamisel nabanööri siduma, saabus ka kiirabi. Brigaad arvas, et võiksin ka platsenta väljutamisega ise hakkama saada, aga kuna seda ei juhtunud, siis alles 1,5 tundi hiljem jõudsime haiglasse. Haiglas selgus, et värske ilmakodanik on alajahtunud, mille õnneks saime öö jooksul korda. Kahtlustan, et alajahtumise põhjustas vastsündinu paljas pea, mida ei taibanud keegi meist kinni katta...
Olen ääretult tänulik, et kõik läks hästi. Võib-olla ei ole seda õige öelda, aga tegelikult sain ma enda jaoks ideaalse sünnituse osaliseks, kus keegi ei sekkunud vahele ja sain täielikult keskenduda endale. Kui esimese lapse sünni juures teostati mulle emakakaela kontroll, mis oli minu jaoks põrgupiin ja jättis hinge trauma, siis seekord ma sellest pääsesin. Samas teist korda ma enam ei riskiks ja kui juhuslikult peaks mõni järglane veel soovima meie perre tulla, siis suundun juba esimeste aistingute peale haigla poole ja luuran seal ümber maja, kuni tegudeks läheb."
Telefonikõne, mille jooksul ämmaemand õpetas pärast lapse sündi isa ja naabrinaist ka last turgutama ja nabanööri siduma, kestis 13 minutit. Sünnituse vastu võtnud isa Mardeni sõnul oli tegemist tema elu ärevaima pooltunniga, kuid ämmaemand teisel pool telefonitoru aitas säilitada rahu, lülitada aju n-ö välja ja anda sünnitavale emale võimalikult kiiresti võimalikult head abi. Assisteerinud naabrinaise Marietta sõnutsi oli kõige tublim aga ikkagi sünnitaja ise, kes tõi lapse ürgnaisena ilmale just nii, nagu loodus loonud on.
Ämmaemanda, pereliikmete ja naabrinaise täispikkasid kommentaare saab lugeda Ämmaemanda nõuandetelefoni 12252 Facebooki leheküljel.
Nõuandeliini 12252 kõneminuti hind on 1.20 eurot, millest 30-40% võtavad erinevad sideoperaatorid, ülejäänu eest makstakse ämmaemandate palgad ja tehniline valmisolek ning toetatakse MTÜ-d Ootuse Rõõm, mis on mõeldud puuduses kannatavate rasedate ja väikelaste emade toetuseks.
