Anna (33, nimi muudetud) peatselt seitsmeaastaseks saaval tütrel tekkis enurees eelmisel kevadel, kui ta oli viieaastane. Senini oli tütar kenasti ise öösiti potil käinud.
Esialgu vanemad ei muretsenud. Paar kuud varem oli perre sündinud beebi ning arvati, et küllap reageerib vanem laps suurele elumuutusele. Kuud aga möödusid, probleem jäi.
"Laps õnnetu, igal ööl märg. Mina magamata," räägib Anna. Vahepeal tundus perele sobiv lahendus see, kui ema käis last kindlal ajal öösel ise äratamas ja potile suunamas. Siis järsku ei sobinud enam ka see ega ükski teine kellaaeg. Vahel oli voodi märg juba tunnike pärast uinumist.
Tütre tuppa pandi ööseks valmis pisike pott, põlema jäeti öötuli, tüdruk aga ei ärganud. "Vahel ei saanud ta ise arugi, et oli märg. Kui teda kontrollima läksin, magas südamerahuga. Kui mina väsimuse tõttu temani ei jõudnud, siis magas hommikuni. Vahel ärkas, kraapis märjad linad alt ja magas edasi."
Perearst suunas lapse ultraheliuuringule - füsioloogiliselt kõik korras. Arst probleemi ei näinud - viieaastastel ikka esineb enureesi. "Soovitati aga edasi öösel äratada ja ehk läheb üle. No ei läinud." Nõnda kannatades möödus terve aasta. Selgeks sai seegi, et probleem pole psühholoogiline väiksema sünni tõttu. Reisil käies kasutati mähkmeid, sõbra juurde ööseks jäämine tundus võimatu unistusena.
Siis lisandusid voodimärgamisele õhtused peavalud - arvatavasti emotsionaalsest pingest, kuigi Anna ei praganud lapse kallal kunagi. "Kordagi ei ole ma riielnud ega pahandanud, vastupidi. Arutanud ja selgitanud ja temaga koos lootnud." Aga tüdrukutirts oli sellegipoolest oma murest emotsinaalselt täiesti läbi.
"Olin kuulnud ravimist, mida kasutatakse enureesi puhul abivahendina laagrites jne. Esimesel korral arstiga ravimist rääkimisest kasu ei olnud, kuid katsetasin uuesti. Arst uuris ja konsulteeris ka teistega ja lõpuks ka ravimi välja kirjutas," räägib Anna.
"Rohi käes ja kohe esimesest ööst tüdruk kuiv. Peavalud suuremalt jaolt kadusid, enesekindlus taastub. Ta saab magada ka mujal, kui oma voodis kilega. Ka voodiriided on taas kasutusel, mis said vahepeal ära võetud, sest neil lihtsalt ei olnud mõtet. Nüüdseks on laps kolm kuud igal õhtul rohtu võtnud ja on juhtunud kaks äpardust."
Muidugi Anna loodab, et tütar saab enureesist võimalikult vara päris priiks, kuid on samas leppinud, et seda ei pruugi juhtuda. Anna ise ja talle teadaolevalt veel üks pereliige kannatasid öise voodimärgamise all teismeeani. Enurees on sageli pärilik.
Anna teab, et ravimit aastaid järjest võtta ei saa. "Seni, kuni rohtu on ja seda võtta võib, oleme rahulikud ja võtame päev korraga. Laps saab vähemalt murekoormast puhata."
Kas Sinu lapsel on esinenud enureesi? Kuidas oled last aidanud? Aita ka teisi, jagades oma pere kogemust - soovi korral anonüümselt, kirjutades meie toimetajale madiken.kytt@emmedeklubi.ee
