Johanna on väga armastatud kuuekuune pisiplika, kes on alates kolmandast elukuust toitunud rinnapiimaasendajast, sest emapiim oli titale lahja ning ta ei kosunud. Kui aga võõrad lapse toitumise kohta küsivad, eelistab ema Juta valetada, et tüdruk saab rinda. Miks?
Nädalapäevad tagasi kirjutas Emmede Klubi blogija Raquel sellest, kui raskelt on talle mõjunud võimetus oma pisikesi kaksikuid rinnapiimaga toita. Kõige rohkem on Raqueli kurvastanud just teiste inimeste halvustav suhtumine ja negatiivset kommentaarid. Raqueli südamliku sissekande peale kirjutas Juta meile oma loo. Jagame tema kirja kõigi Emmede Klubi lugejatega:
"Jaa-jaa, kõik ütlevad, et lahja rinnapiim on müüt. Aga no vot ei ole! Perearsti juures igakuisel mõõtmisel-kaalumisel oli näha, et Johanna võtab vähe juurde. Esimesed kaks kuud võttis ta juurde umbes 400-500 g. Perearst soovitas anda RPA-d juurde. Mulle ei tundunud see aga loogiline lahendus, sest kui Johanna rinnast söömise lõpetas, oli tal kõht silmnähtavalt täis - ta naeris ja lõkerdas, seal kõhus polnud enam ruumi millekski muuks. Mul ei saanud olla vähe piima, sest rinnad suisa tilkusid. Imemisvõtte kiitis imetamisnõustaja heaks. Kuid kuskil pidi olema miski, mis takistas kaalu kogumist!
Palusin imetamisnõustajalt rinnapiima analüüsi. Nõustaja suunas mind edasi lastehaigla imetamisnõustaja poole, kes on rinnapiimaanalüüse teinud juba aastaid. Leppisime kohtumise kokku, kuid esimesel vastuvõtul me analüüse teha ei saanudki, sest Johanna lihtsalt ei imenud - selleks hetkeks pea kolmekuust tirtsu huvitas uus ja põnev ümbrus rohkem kui söömine. Saime koju kaasa kaks ampulli: ühe eelpiima ja teise järelpiima jaoks.
Kokkulepitud hommikul enne Johanna toitmist pigistasin rinnast piima esimesse ampulli, peale kümneminutilist imetamist täitsin ka teise ampulli, ja läksin nendega tagasi haiglasse. Proove analüüsides mõõdeti eelpiima kalorsuseks 49 kcal ja järelpiima kalorsuseks 54 kcal. Kolmekuuse lapse järelpiima kalorsus peaks olema umbes 100 kcal. Nüüd teadsime täpselt, miks laps kaalus juurde ei võtnud - eelpiim ja järelpiim olid sama kalorsusega. Arst küsis veel, kas mu toidulaual on ikka kõik toitainegrupid esindatud - vastasin jah, küll ning rohkemgi veel.
Tegime arstiga uue plaani - leppisime kokku, et kaks päeva annan Johannale kaks korda päevas pudelit ning ülejäänud aja rinda, lisaks teelusikaga rapsiõli. Nii tegingi. Kahe päeva pärast naastes mõõdeti Johanna kaalutõusuks vaid 10 grammi. Samale ajale juhtus perearsti visiit, kus selgus, et viimase kuu ajaga oli Johanna juurde võtnud vaid 120 grammi. Sain hurjutada, et ei olnud perearsti soovituste kohaselt andnud beebile RPA-d. Saime saatekirja lastearsti juurde, et kontrollida lapse arengut ja teha kindlaks, ega vähene kaalutõus ole talle kahju teinud.
Sellest ajast peale on Johanna olnud rinnapiimaasendaja peal. Imetamisnõustajal oli sel hetkel rohkem kahju kui mul endal. Mina tundsin sel hetkel vaid, et kõige olulisem on lapse kasvamine ja areng. Esimese RPA nädalaga võttis Johanna juurde 500 grammi. Sel nädalal sai ta kuuekuuseks ja kaalub 6,7 kg.
Samal päeval, mil tegin otsuse RPA-le üle minna, sattusin korraks läbi oma töökohast. Esimene küsimus töökaaslastelt: kas ikka rinda saab? Vastasin, et ei saa enam - nüüd saab ainult pudelit. Töökaaslase vastust "eks see ole iga inimese enda otsus" ilmestasid vastav toon ja altkulmu pilk. Hiljuti öeldi mulle suisa, et intelligentsemaks saavad need lapsed, kes saavad kaua rinnapiima. Enda tunnete säilitamiseks ja vaidluste vältimiseks otsustasin, et minu laps "saab" rinnapiima - lihtsalt ütlen kaugematele küsijatele nii, et vältida negatiivseid reaktsioone. Vaid lähedased teavad tervet meie lugu - kõik nad on olnud väga mõistvad.
Mul olid hästi pikalt süümekad, et miks just nii, kuidas ma ei saa.. Siis soovitas üks sõbranna mitte mõelda sellele, mida ma ei saanud pakkuda, vaid sellele, et sain lausa kolm kuud oma lapsele rinda anda! Selle mõtte kuulmisest muutsin ka enda suhtumist. Jah, muidugi on tore tunda füüsilist lähedust rinnaga toitmise ajal, kuid on ka muid tegevusi, mille kaudu sama hästi lähedust jagada. Ebatõeseid ja õelaid halvustavaid lauseid on küll jube kuulata, kuid mina "lohutan" end sellega, et mu laps võtab kaalus juurde, areneb normaalselt ning on muidu rõõmus ja rõõsa. Kui lapse heaolu on mängus, teeb iga ema endast kõik, et tema lapsel oleks hea. Lisaks "lohutan" end sellega, et ka mina olen pudeli peal üles kasvanud, aga enda arvates täitsa viks ja kraps :)"
(Fotol Juta ja Johanna, fotograaf Evelin Virnas)
Emmede Klubi soovib kõigile lugejatele rohkem mõistmist ning vähem hukkamõistmist. Rohkem kuulamist ja vähem etteheitmist. Me ei tea kunagi, kui raske on olnud kellegi teise teekond - millisel põhjusel on mõni ema teinud teistest erineva valiku. Enne, kui ütled, mõtle - kas Sinu sõnad tervendavad või teevad haiget? Mõtle alati sellele, et ema armastab oma last ja tahab talle parimat. Parim võib aga erinevates olukordades ja perekondades tähendada erinevat valikut.
