Kuigi Katriin Ailen on vaid 17-aastane noor neiu, saab ta koos elukaaslase Ahto (25) abiga kenasti hakkama kahe pisikese lapse kasvatamisega - peres sirguvad hiljuti aastaseks saanud Rico Tanel ja varsti kolmekuune Kerttu. Tõsi, emotsionaalselt on raske.
Oma pere loost räägib Katriin intervjuus Emmede Klubile.
Kas teie peres oli kahe väikse lapse järjest saamine teadlik valik või juhus? Kuidas-miks nii otsustasite?
Esimene laps oli oodatud, aga teine oli juhus. Arutasime küll elukaaslasega, et äkki teeks abordi, aga enda pisipoega vaadates oli mõte süütu lapse elu võtmisest minu jaoks vastuvõetamatu.
Olin tegelikult ise alati unistanud perest, kus laste vanusevahe ei ole pikk, vanem laps on poiss ja noorem tüdruk.
Kirjelda mis on kõige raskem kahe väikse lapse kasvatamise juures, juba alates rasedusest?
Raseduse ajal polnudki nii raske, aga peale sünnitust oli ja on emotsionaalselt raske: mees on tööl, vanem laps tahab tähelepanu, noorem laps tahab tähelepanu, kodutööd, vanemale lapsele söögi tegemine ja tema söötmine, hilisõhtuni üleval olemine väiksemaga, öised ärkamised, varajased hommikud, erinevad lõunauinakuajad - noorem hakkab vahel just siis kisama, kui vanemat tuttu hakkan panema. Neid tegureid on palju.
Samas vahel on tõesti ka nii, nagu elukaaslane ütles: ei tasu asja enda jaoks hullemaks mõelda.
Kuidas aga on kahe väikse lapse järjest saamine kergem-parem valik?
Kahe lapse järjest saamine on parem sellepärast, et vanemal lapsel ei tule seda "minu" perioodi, vaid ta õpib kohe kõike jagama.
Kuidas harjus ja suhtub väiksemasse vanem laps, kas on olnud probleeme ja milliseid? Kas ja kuidas teda ette valmistasite?
Ette valmistada alla aastast last ei osanud. Sai temaga rohkem mängitud, et ta teaks ikka, et oleme tema jaoks alati olemas. Samas lasime tal iseseisvalt tegeleda, et ta harjuks sellega, et me ei saa temaga alati tegeleda.
Kui sünnitama läksin, oli vanem laps mehe emaga. Kui haiglast välja saime, läksime ka alguses sinna. Vanem laps tundis kohe pisikese vastu huvi, aga ma ei julgenud teda väga lähedale lasta. Järgmisel päeval viidi mind pisipiigaga koju, vanem laps jäi veel nädalaks koos isaga vanaema juurde.
Kui mees lapsega koju tuli, oli juba näha kuidas poja oma õest hoolib. Kümnepäevase õe julgesin ka venna sülle anda (ise muidugi hoidsin ka last).
Probleemide hulka võib lugeda seda, et vanemal lapsel on komme asju loopida ja peksta. Seetõttu ei julgenud ma lapsi omapead jätta. Ajaga asjade loopimine ja õe lähedal kätega vehkimine vähenes.
Kui pojal oli hammustamise-periood, pani mind imestama, et oma õde ei tahtnud ta kunagi hammustada. Mind ja meest küll. Õde pigem musitab!
Kas ja kui tähtis on Sinu jaoks tugivõrgustik?
Kõige rohkem on mul vaja mehe abi. Kui mees koju tuleb, siis suurem laps mängib rohkem temaga ja mina saan natuke puhata. Õhtuti paneb vanema lapse tuttu just mees.
Vahel aitavad ka sõbrad - tegelevad lastega seni, kuni mina millegi muu tähtsaga tegelen.
Kas oskad jagada praktilisi nippe, kuidas igapäevaelus kahe väiksega paremini hakkama saada?
Kuna poja näitab suurt kiindumust õe vastu, siis olen andnud väiksema lapse talle sülle (jällegi - ise väiksemast lahti ei lase). Ajame koos juttu, palun vanemal lapsel mähkmed prügikasti viia (nüüdseks teeb ta seda juba automaatselt), pärast kiidan teda.
Söögitegemisega on nii: meil on pisike elamine ja toidud valmivad multicookeris. Näiteks panen liha sulama ja tükeldan ära siis, kui mõlemad magavad või üks magab ja teine on vaikselt üleval. Kartuleid aitab koorida poja! Lasen tal mulle kartuleid anda. Terve söögitegemise aja lasen vanemal lapsel kõrval olla ja vaadata (samas samas hoian teda muidugi piisavalt kaugel, et ta haiget ei saaks ja midagi ei juhtuks).
Aitäh Sulle, Katriin Ailen, et jagasid meiega oma kogemust!
Postitus on osa Emmede Klubi uuest artiklisarjast, kus tutvustame kahe väikse vanusevahega laste saamise plusse ja miinuseid ning jagame kasulikke nippe igapäevatoimetuste hõlbustamiseks. Kuid seda kõike seekord klubiliikmete endi kogemuste kaudu! Loe artiklisarja teisi postitusi SIIT!
Katriin Aileni esimene laps on aastane e. esimese lapse sai ta 16 aastaselt 😀
Samas kui on ikkagi raske, siis ära pelga abi küsida nii palju kui vähegi vajad - mis siis, et ise valisid selle elu, raske võib ikka olla ja abi vajada 😀 Kui vanana teie lapse saite?
Tunnen nii ennast ära. 😀 tublid vanemad kes saavad ilusasti hakkama väikese vanusevahega hakkama. Mulle ikka koguaeg öeldakse, et kas raske ei ole, et oleksime võinud natuke veel oodata. Loomulikult on raske aga mitte võimatu, ma ise valisin endale sellise elu ja olen väga rahul. 😀