Kuna riigi raha-asjad on väga keerulise koha peal ning ka riigi kaitsekulud peavad suurenema, siis vanaviisi jätkata ei saa - otsitakse kärpekohti. Üks suur kulu riigile on kõikvõimalikud toetused peredele, möödunud aastal kulus nende peale kokku 840 miljonit eurot. Valitsus kaalub võimalust vähendada seda summat n-ö jõukamate perede hüvitisi-toetusi vähendades.
Üks planeeritav kärpekoht on jõukamate inimeste vanemahüvitis. Praegu on maksimaalne vanemahüvitis kolmekordne Eesti keskmine palk, st enam kui 4700 eurot. Plaan on tuua vanemahüvitise lagi allapoole. Kõik saaksid ka edaspidi vanemahüvitist, kuid suurema sissetulekuga inimesed enam mitte nii palju.
Ka kolmandast lapsest alates makstav suurtele peredele mõeldud toetus, mis praegu sissetulekust ei olene, plaanitakse jõukamatelt peredelt ära võtta või seda jõukamatele peredele vähendada.
Probleemkohaks on aga see, et täna ei ole riigil infot, millistes peredes lapsed täpselt kasvavad, millisel järjel need pered on, kust läheb pere piir kärgperede puhul (kui laps kasvab nt osa ajast ühes, osa ajast teises peres ning perede jõukuse tase erineb) ja kust üldse läheb jõukuse piir - kes siis on need jõukad, kelle toetus kaob või väheneb. Seega tähendaks peretoetuste vajaduspõhiseks muutmine riigile toetuste jagamisel ka olulist töömahu ja bürokraatia kasvu.
Otsused langetatakse sügiseste eelarvearutelude käigus.
