Uue valitsusliidu moodustanud Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond avalikustasid koalitsioonileppe, mille alusel uus valitsus tegutsema hakkab. Uudis lapsetoetuse tõusust jõudis meediasse juba nädala alul, kuid see ei ole valitsuse tegevuskavas sugugi ainus punkt, mis lapsevanemaid puudutab. Emmede Klubi toob välja kõik lastega peredele olulised kokkulepped:
Perepoliitika
1. Tõstame esimese ja teise lapse toetused 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus.
2. Jätkame lastetoetuste kiiremat tõstmist neile peredele, kes seda kõige enam vajavad. Tõstame suhtelises vaesuses elavate perede vajaduspõhiseid lastetoetusi võrreldes teiste peredega kahekordseks – 45 euroni kuus.
3. Tõstame toimetulekutoetuste määramisel lapse osa 0,8lt 1,0ni.
4. Käivitame programmi lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul. Lastehoiuvõimaluste avardamiseks maksame omavalitsustele toetust.
5. Töötame välja põhimõtted, mis võimaldavad eesmärgipäraselt rakendada riigipoolset toetust õpilaste huvitegevuse toetamiseks.
6. Kirjutame alla naiste vastu suunatud ja perevägivalla vastasele konventsioonile (Istanbuli konventsioon).
7. Sätestame jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele: erinevatest riigitoetuste maksmisest ja riigi poolt väljastatavate tegevuslubade väljastamisest keeldumine, elatisraha mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja kogumispensioni fondidest. Anname suuremad volitused täitevametnikele elatisraha sissenõudmiseks. Muudame elatisnõuded kehtivaks kuni võlgade tasumiseni.
Demokraatia ja kaasamine
11. Seisame selle eest, et naiste roll Eesti poliitikas suureneb. Seame sihiks liikuda ühiskonnaelu juhtimisel (Riigikogu, valitsus, kohalik omavalitsus jne) soolise tasakaalu poole.
Tööturg
8. Toetame tööandjate ja töötajate kokkulepet tõsta miinimumpalk 390 euroni.
14. Palgalõhe vähendamiseks tõhustame Tööinspektsiooni kontrolli sõlmitud kollektiivlepingute üle. Näitame avalikus sektoris naiste ja meeste võrdsel tasustamisel eeskuju.
Tervishoid
19. Jätkame ravimite personaalse pakendamise võimaluse juurutamist, mis aitab muuta ravimite hinda pensionäridele ja lastele soodsamaks ning ravimite manustamist turvalisemaks.
21. Kaalume võimalusi laste, eakate ja piiratud töövõimega isikute hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks.
Haridus ja teadus
1. Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi.
2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt.
3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist.
4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal.
5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse.
7. Jätkame õpetajate ametijärkude asendamist ühtse kutsesüsteemiga, seades sihiks enesetäiendamise motivatsiooni säilimise. Panustame õpetajahariduse arengusse, rõhutades koolivõrgu muudatustega kaasneva õpetajate täiend- ja ümberõppe tõhustamise vajadust.
8. Laiendame koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
9. Jätkame gümnaasiumide üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele vastavalt kehtivale seadusele. Analüüsime reaalset olukorda eestikeelsele õppele üleminekul senistes vene õppekeelega gümnaasiumides, eesmärgiga tagada neis riiklikule õppekavale vastava kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine. Gümnaasiumilõpetaja peab olema võimeline omandama kõrg- või kutseharidust eestikeelsetel õppekavadel.
10. Mitte-eesti õppekeelega koolides antava hariduse kvaliteedi tõstmiseks panustame eesti keele õpetamise taseme parandamisse, selleks vajalikku õpetajakoolitusse ja kaasaegsete õppematerjalide ettevalmistamisse. Seame sihiks mitte-eesti keelega koolides suurendada eesti keele õpetamise tulemuslikkust.
11. Analoogselt Eesti riikliku õppekava alusel tegutsevate Prantsuse Lütseumi ja Inglise Kolledžiga, algatame Eesti riikliku õppekava alusel tegutseva Vene Lütseumi loomise Tallinnas ja Narvas.
12. Väärtustame teaduspõhist inseneriharidust, pidades selle eelduseks noori motiveerivat baasharidust matemaatikas, füüsikas ja informaatikas.
13. Väärtustame kutseharidust sihiga vähendada kutseta inimeste suhtarvu tööturul. Analüüsime kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas ettevõtjate huvi suurendamist ja võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse.
14. Analüüsime tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamise sisulisi ja finantsilisi tulemusi, vajadusel tehes sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses. Alates 1. septembrist 2014 rakendame tulemusstipendiumide süsteemi senikavandatust laiemas mahus.
15. Analüüsime kõrgkoolides tegutsevate avatud ülikoolide toimetulekut ja kutseõppeasutustes toimuva täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse.
16. Analüüsime koolikohustuse pikendamise otstarbekust täisealiseks saamiseni (18-aastaseni) või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.
Kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika
2. Sätestame, et alaealiselt ei saa Eesti kodakondsust ära võtta.
4. Lõpetame kodakondsusetuse taastootmise. Laste puhul, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta (25.02.14 seisuga 1033 Eestis sündinud last) ja kel on õigus Eesti kodakondsusele, saavad Eesti kodakondsuse, kui vanemad sellest ei loobu.
Õiguskord ja siseturvalisus
8. Võtame vastu uue vägivalla vähendamise arengukava, mis keskendub naistevastase ja perevägivalla vähendamisele. Allkirjastame naiste ja perede vastu suunatud vägivalla vastase Istanbuli konventsiooni.
Sport
14. Väärtustame laste ja noortega töötavate treenerite tööd:
a. soodustame üleminekut töötasustamise süsteemile, mis tagab noortetreeneritele sotsiaalse d garantiid;
b. Defineerime stipendiumi mõiste ning sätestame, millistel puhkudel, mis ulatuses ja kellele võib stipendiumit maksta.
Valitsusliidu tegevuskava täismahus saab lugeda SIIN.
Kahjuks ei ole lepingus pikemalt selgitatud kuidas ühest või teisest punktist kinni pidada plaanitakse. Mida arvad Sina, kas uus valitsus teeb koalitsioonilepingus plaanitu-lubatu teoks?
Mina arvan, et kui me ei taha elada natuke teistsuguse režiimiga riigis, noh näiteks HIINAS 😀, siis tuleb leppida, et demokraatia tähendab ka vaba liberaalset turumajandust, kus riiki ei tegele inimeste palkade või toiduhindade reguleerimisega.. seega kui palk on väike, ei saa selles ka riiki süüdistada ju 😀 Või vahetaks riigikorda, hakkaks jälle riigi poolt majandust timmima, näiteks viisaastakuplaanidega, ja siis lepiks ka asjaoluga, et näiteks internetis kehtib tsensuur ja eestlased ei saa kõiki lehekülgi kasutada. Kui tahame demokraatiat, siis on ka majandus paratamatult vähem või rohkem liberaalne.
ootame ja loodame,et nii ka läheb nagu nad lubavad...kuigi millegipärast kaldun arvama,et see neil vaid suusoojaks..aga samas..Rõivas on noor isa ja hakkaja mees, võibolla mõtleb ka tõsiselt..aga kust see raha kõik võetakse, eks ikka maksumaksjate käest.. Poes võiksid nad toiduhindasid kah alandada :p