TÜ uuring: Puberteediaegne hea tervis on lapse kasvule olulisem kui sünniaegne toitumus

On üldteada, et keskkonnatingimused raseduse ajal ja esimestel eluaastatel on lapse arengule väga olulised.

Kuid miks siis ei jätnud teise maailmasõja lõpule järgnenud toidunappus ja elukvaliteedi langus sel ajal sündinud laste kasvule mingeid negatiivseid jälgi? Enamgi veel: aastatel 1938-1953 sündinud tütarlaste kasv järjest paranes, ning ka inimeste vaimne võimekus suurenes eelmisel sajandil!

Tartu Ülikooli immuunökoloogia töörühma juht Peeter Hõrak ja psühholoogiamagistrant Markus Valge püüdsid saladuse jälile jõuda, vahendab teadusportaal Novaator. 

Esiteks leidsid teadlased, et sünniaegsed keskkonnatingimused ei avaldanud laste füüsilisele kasvule mõju ja nende kasv kiirenes kehvadest tingimustest olenemata sellepärast, et samal ajaperioodil võeti kasutusele antibiootikumid. Uutsorti ravimid võimaldasid maha suruda nakkushaiguseid, mille suhtes lapsed on üldjuhul kõige tundlikumad just puberteediaegse kasvuspurdi perioodil.

Seega on puberteediaegne tervis laste kasvu juures olulisem faktor kui sünniaegsed keskkonnatingimused ja toitainete kättesaadavus.

Inimeste vaimse võimekuse suurenemise põhjus on sama. Kuna laste kasv paranes, suurenes ka nende ajukolju maht. Täpsemalt öeldes: 16 uurimisaasta jooksul suurenes Eesti tüdrukute ajukolju maht 40 kuupsentimeetri võrra. Suurem aju võimaldabki aga suuremat vaimset võimekust.

Et haiguste ravimise efektiivsuse kasv mõjub vaimsele võimekusele hästi, on oletatud varemgi, sest on teada, et inimeste vaimsete võimete langus on seotud nakkushaiguste levikuga nende elukohas.

Huvilised saavad tervet Tartu Ülikooli teadlaste uuringut lugeda SIIN. 

Kuidas suhtud antibiootikumidesse - kas tegemist on inimkonna tervise arengus asendamatu hüppega edasi või hoopis arstide poolt ülekasutatud terviselaastajaga, nagu nüüdisajal tihti kardetakse?