2013. aastal Eesti aasta emaks valitud ja 2014. aastal presidendilt teenetemärgi saanud hiidlane Malle Kobin mõisteti laste väärkohtlemises süüdi juba möödunud suvel, kuid ta kaebas otsuse edasi. Eile otsustas kõige kõrgem kohtuaste ehk Riigikohus, et ei võta kaebust menetlusse. Kohtuotsus jõustus lõplikuna ja Malle Kobin läheb nüüd vangi.
Vanglas tuleb Kobinil viibida kuus kuud, karistuse ülejäänud osa ehk neli aastat jääb tal kanda tingimisi viieaastase katseajaga.
Kobin mõisteti süüdi oma viie kasulapse kehalises väärkohtlemises (ta lõi lapsi korduvalt ja sundis neid karistuseks ühe koha peal seisma), seadusliku aluseta vabaduse võtmises (ta pani lapsi ruumidesse lukutaha) ja omastamises (ta ei andnud täiskasvanud endisele hoolealusele tagasi tema vara). Kobin ise end süüdi ei tunnistanud.
President Kersti Kaljulaidi otsusega võetakse Malle Kobinilt ära ka Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk. Kobin peab teenetemärgi presidendi kantseleile tagastama.
Konkreetselt Malle Kobini saatusest olulisem on avalikkusele aga selle juhtumi laiem tähendus ja õppetund.
Esiteks – nagu uurimise käigus selgus, siis aimasid, kahtlustasid või teadsid paljud kohalikud inimesed seda, kuidas Kobin lapsi "kasvatab", kuid keegi ei aidanud lapsi. Prokurör Indrek Kalda ütles Postimehele kohtuotsuse valguses, et mitte keegi ei tohiks jätta reageerimata, kui tal on kahtlus, et laps võib olla ohus - oma kahtlusest politseile või lastekaitsele teatamine võtab vaid mõne minuti.
Teiseks annab see juhtum selge sõnumi kõigile, kes tänasel päeval veel räägivad laste füüsilise karistamise vajalikkusest: kasvatamise või karistamise egiidi all toimuv vägivald laste suhtes ei ole Eesti riigis lubatud ega tolereeritud.
Siinkohal meenutame, et kuigi vahel kipuvad laste füüsilise karistamise pooldajad tutistamist või vitsa andmist löömisest ja vägivallast eristada, siis tegelikult on kõik need võrdselt keelatud – nii lahtise käe, rusika kui ka vitsaga löömine on ikkagi löömine ning juustest tõmmates haiget tegemine on ikkagi vägivald.
